/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/07/04/12325609t1h88c6.jpg)
Keskkonnaministeerium esitab Lääne-Harju vallavalitsusele taotluse algatada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering.
Uus eriplaneering: seekord proovib riik radioaktiivsete jäätmetega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Harju vallavolikogu avaldas 6. juunil toimunud vallavolikogu istungil ka valmisolekut planeeringu läbiviimiseks. Ühtlasi arutas valitsus neljapäevasel kabinetinõupidamisel radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamist, et tagada praegu Paldiskis olevate jäätmete ohutu ladustamine ka aastakümnete pärast, teatas keskkonnaministeerium.
Keskkonnaminister Rene Kokk andis valitsuse liikmetele teada, et pikaajalist ohutut ladustamist vajavad peamiselt Nõukogude ajast pärinevad Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse likvideerimisel ning tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes tekkinud radioaktiivsed jäätmed.
Praegu on need jäätmed ajutiselt ladustatud Paldiski endises tuumaallveelaevnike õppekeskuses asuvas vaheladustuspaigas. Samas hoiustatakse ka allveelaevade konserveeritud reaktorisektsioone. Reaktorites asunud tuumkütus eemaldati ja transporditi Venemaale 1995. aastal.
Reaktorisektsioone sellisel kujul lõppladustada pole võimalik, sest sektsioonid sisaldavad radioaktiivset vett, mis võib aastate jooksul korrosiooni tulemusel hakata keskkonda lekkima. Seepärast tuleb 2040. aastal alustada reaktorisektsioonide lammutamisega ja tekkinud jäätmed, mida on orienteeruvalt 1000 kuupmeetrit, ladustada koos teiste jäätmetega selleks ajaks rajatud lõppladustuspaika.
Koka sõnul võiks Paldiskis asuva endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse territoorium olla sobilik ka kavandatavale lõppladustuspaigale, kuid selguse toob ikkagi planeeringu koostamise protsess ja mõjude hindamine.
«Meie tänase teadmise järgi peaks Paldiski õppekeskuse territoorium potentsiaalse asukohana sobima, kuid soovime sellele kinnitust ja selleks viiakse läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Lõpliku kindluse annab kõigi võimalike mõjude hindamine ja alternatiivide võrdlus. Loodame lõppladustuspaiga asukoha valiku teha 2023. aastaks ning seejärel alustada paiga projekteerimise ja ehitamisega eesmärgiga saada ladustuspaik valmis 2040. aastaks,» ütles keskkonnaminister.
Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Krista Saariku sõnul leiti 2014.-2015. aastal läbi viidud eeluuringutes, et sobivaimaks ladustuspaiga tehniliseks lahenduseks on maapinnal ja maa all asuvate rajatiste kombinatsioon. Kokku lõppladustatakse kuni 3000 kuupmeetrit jäätmeid. Kõige suurema aktiivsusega jäätmed nagu näiteks reaktorid ja kinnised kiirgusallikad tuleb lõppladustada 30-50 meetri sügavusele maa alla.
«Vähesel määral - alla ühe kuupmeetri aastas - tekib ka Eestis täna radioaktiivseid jäätmeid, peamiselt tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes. Need jäätmed on madala ja keskmise aktiivsusega ning vajavad samuti lõppladustamist,» märkis Saarik.
Rajatav lõppladustuspaik saab vastama kõigile rahvusvahelistele keskkonna- ja kiirgusohutus nõuetele. Radioaktiivsed jäätmed hoiustatakse lõppladustuspaigas spetsiaalsetes betoonkonteinerites, mis omakorda paigutatakse erilahendusega betoonist rajatistesse, mille juurde kuulub ka jälgimissüsteem.
Rajatiste jäätmetega täitudes kaetakse need betooni, savikihi ja pinnasega. Selline pinnasega kaetud paik näeb välja kui muruga kaetud küngas.
Aprillis allkirjastas ametis olnud keskkonnaminister Siim Kiisler käskkirja, mille alusel hakatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastama radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikke tegevusi.
Tööd kogumaksumusega 7,5 miljonit eurot teostatakse aastatel 2019-2023.