2019. aasta kevadel korraldatud SEB noorte uuring näitab noorte sissetulekute stabiilset kasvu viimase kolme aasta jooksul. Kasvanud on nii suhteliselt kõrgelt tasustatud noorte osakaal (kes teenivad üle 1200 euro kuus) kui ka keskmise palga saajate hulk. Koos reaalse sissetuleku kasvuga on märgata noorte rahulolu tõusu – üle 40% noortest kinnitavad, et nad saavad õiglast palka, teatas SEB.
Pank: Eesti noored naudivad kiiret sissetulekute kasvu (2)
SEB korraldatud uuring näitas, et on tõusnud töötavate noorte osakaal, kelle netosissetulek ületab 1200 € kuus. 2019. aastal teenis sellest kõrgemat palka 22% töötavatest noortest. Suurem osa noortest teenib siiski 800 kuni 1200 eurost palka. Kui tänavu jäi palk sellesse vahemikku 41% noortest, siis 2018. aastal oli see osakaal 38%. Aina suurenenud on ka noorte ootused oma tulevase sissetuleku suhtes. Mida vanem on noor, seda kõrgem on ka tema palgaootus: 20% 25-aastastest on veendunud, et nende palk hakkab olema üle 1500 euro kuus.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestori sõnul dikteerivad tööturul täna tingimusi töötajad, mitte tööandjad. «Eesti tööhõive on üks Euroopa kõige kõrgematest ja selle tulemusena on keskmine palk viimase kolme aasta jooksul kasvanud pea veerandi võrra. Täna tööturule sisenenud noorte põlvkond on varasemaga võrreldes ka palju väikesearvulisem, mis suurendab konkurentsi nende pärast veelgi,» ütles Nestor pressiteate vahendusel.
Ka noorte seas on suured käärid oodatava palga suhtes meeste ja naiste vahel
Kahjuks näitas uuring samuti, et noorte meeste ja naiste vahel on õiglase palga hinnangu asjus suur erinevus. Üle 30% naissoost vastajatest pidasid õiglaseks palka 800–1000 eurot kuus (meeste hulgas oli vastav protsent alla 20%). Samas pidasid üle 20% noortest meestest õiglaseks palgaks rohkem kui 1500 eurot kuus, kusjuures antud vahemikus ulatusid naiste ootused 5 protsendini. Noorte meeste (19% vastanutest) ja naiste (18% vastanutest) ootused saavad kokku umbes 1000- kuni 1200-eurose palga juures, mida tänastes turutingimustes võiks pidada võimalikuks pealinna piirkonnas.
«Kuigi soolist palgalõhet selgitatakse sageli meeste ja naiste erinevate karjäärivalikute või diskrimineerimisega, siis on selge, et teenitav palk on seotud ka julgusega seda tööandjalt küsida. Kui mehed kipuvad selles olema isegi liialt ambitsioonikad, siis naised võiksid palgaläbirääkimistele minna palju julgemate nõudmistega,» kommenteeris Mihkel Nestor.
SEB noorte uuring korraldati 18- kuni 25-aastaste noorte seas 2019. aasta kevadel ja sellesse kaasati 604 noort inimest. Küsitlus korraldati veebikeskkonnas ning toimus paralleelselt ka Lätis ja Leedus.