Aidu tuulepargi arendajad Oleg ja Andres Sõnajalg ähvardavad riigile esitada tagasiulatuvalt miljonitesse ulatuva kahjunõude, mis kasvab iga kuu kahe miljoni euro võrra.
Sõnajalad ähvardavad riiki miljonitesse ulatuva kahjunõudega (7)
«Aidu tuulepargi ehituse peatamine rohkem kui kaks aastat tagasi on tänaste kohtulahendite valguses olnud ebaseaduslik ja loomulikult keegi peab need kahjud kandma. Kindlasti mitte arendaja,» ütles Andres Sõnajalg BNS-ile.
Ta lisas, et nõue ei seisne saamata jäänud tulus, vaid rahvusvaheliste võlausaldajatega sõlmitud kokkulepetega seonduvate kulude, sealhulgas intresside katmises.
Oleg Sõnajalg ütles pressiteate vahendusel, et referentstuulepargi arenduse peatumisel läheb «ühes kuus ametnike perspektiivitundetu mängurlus maksumaksjale maksma suurusjärgus kaks miljonit eurot.»
Tartu ringkonnakohus jättis reedel rahuldamata justiitsministeeriumi määruskaebuse Aidu tuulepargi ehituslubade tühistamiseks, kuid ei võtnud seisukohta nende õiguspärasuse suhtes.
Kaitseministeeriumi teatel ei mõjuta reedene kohtumäärus sisuliselt ühtegi praegu käimas olevat haldusmenetlust ning ehitus- ja viibimiskeelud kehtivad endiselt.
«Aidu tuulepargi rajatised on siiski vastuolus teemaplaneeringuga, kaitseministeeriumi kooskõlastatud eelprojektiga, ei vasta kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehituslubadele ning püstitatud ehitised on kooskõlastatust märksa kõrgemad,» lausus kaitseministeeriumi pressiesindaja.
«Tänane asjade seis on siiski faktiliselt selline, et tuulepargi arendust pidurdavatel ametnikel on mõttekas kaks sammu tagasi astuda, sest riik peab oma taktikat muutma. Energiapööret toetava tööstuse kurnamise ja lõputu vaidlemise asemel tuleb asuda koostööle ja leida ühiselt lahendusi,» kommenteeris kohtumäärust Oleg Sõnajalg.
Aprillis jättis halduskohus menetluslike minetuste tõttu läbi vaatamata Ida-Viru maavanema protesti tuulepargi ehituslubade tühistamiseks, sest seaduse kohaselt pidi maavanem enne kohtusse pöördumist tegema ehituslubade kehtetuks tunnistamise ettepaneku Lüganuse vallavanemale.
Aega oli 30 päeva alates sellest, kui maavanem tuulikutele antud ehituslubadest teada sai. Sellise rikkumise tõttu jäeti protest läbi vaatamata, seega polnud kohtul võimalik võtta seisukohta, kas ehitusload on õiguspärased, ega käsitleda ka muid sisulisi küsimusi.
Pärast maavalitsuste kadumist sai Ida-Viru maavanema õigusjärglaseks justiitsministeerium, kellele tuli üllatusena määruses sisalduv otsus jätta protest läbi vaatamata.
Ringkonnakohus nõustus halduskohtu lahendiga ja leidis, et vaidlusaluse tähtaja kohaldamise küsimuses pole riigikohtu selgitusi võimalik mõista niimoodi, nagu justiitsministeerium seda kaebuses tegi.
Protesti lubatavuse üle on vaieldud algusest peale. Lüganuse vald on seaduses sätestatud 30-päevase tähtaja rikkumise välja toonud juba vastuses, mis anti maavanema ettepanekule 2017. aasta märtsis.
Vaidluse senist käiku ja asjaolusid arvestades ei saanud halduskohtu otsus jätta protest läbi vaatamata olla üllatuslik ning halduskohtu uue koosseisu õiguslik hinnang pidi olema menetlusosalistele ettenähtav.
Määrus jõustub 15 päeva jooksul otsuse tegemisest, kui ei esitata määruskaebust riigikohtule.