Josing: Läti piiripoed kasvavad nagu Lottemaa või Disneyland

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing loodab, et kuigi alkoholi hind juulist langeb, on Eesti inimestel piisavalt oidu peas, et joomisega piiri pidada. «Meil on poodides väga palju odavaid asju, aga ega me seepärast neid kokku ostma pea!» leidis Josing.

Viimase kahe-kolme aasta jooksul on avalikkuses aina rohkem räägitud sellest, et Eestis on kõik väga-väga kallis. Mida ütleb teie kõhutunne? Mida ütlevad uuringud?

Hinnatõusust ehk inflatsioonist saab rääkida mitut moodi. Esiteks, üks asi on üldine inflatsioon, kus kõik läheb kallimaks. See on meil Euroopa Liidu üks kiireim. Teiseks saab vaadata hindu suhtena sissetulekutesse. Näiteks inimese palk on 1000 eurot ja ta mõtleb, kui palju maksab kinopilet või bensiiniliiter. Kolmas võrdlus on rahvusvaheline: võtame vorsti või piima hinna ja kõrvutame, kui palju ta eri riikides maksab.

Soome meedia on viimasel ajal kirjutanud, et Eestis on kõik nii kallis ja siia ei maksa enam tulla. Samas on Soome ise Euroopa Liidus elukalliduselt neljas riik. Nende hinnad on 23 protsenti kõrgemad kui ELi keskmine. Eesti hinnad on viiendiku võrra madalamad kui ELi keskmine. Muidugi on meist veel palju odavamaid riike nagu Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Poola. Kui Eesti inimene oma palgaga sinna läheb, on seal kõik suhteliselt odav.

Miks hakkasid Soome meedias levima jutud, nagu oleks Tallinna hinnad Helsingi hindadest mööda läinud?

Seal on teatud ajakirjanikud, kelle kuvand on selline, et ta peab selliseid asju kirjutama. Lugu ilmus küll kollases pressis, aga tavainimene mõtleb, et nii ongi. Mõju võis avaldada ka see, et Soome turistid ostavad siit palju alkoholi kaasa. See võib olla indikaatorkaup: kui juba alkohol on kallis, siis on ka kõik muu tõenäoliselt kallis.