/nginx/o/2011/10/06/782030t1h9ce7.jpg)
Riigi andmete pilve tõstmise plaan eeldab nii andmebaaside kui registrite korda tegemist ja sealt vigade eemaldamist, tõdes Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president ja Webmedia tegevdirektor Taavi Kotka.
Taavi Kotka: riigi andmete avamine eeldab registrite puhastamist vigasest infost
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kotka sõnutsi on andmebaaside ja registrite vead olnud põhjus, miks riik pole seniajani saanud andmeid avatuks muuta.
Samas tervitas Kotka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi plaani ning pidas selle õnnestumise üheks tagatiseks riigi ja eraettevõtete omavahelist usaldust ja koostöökokkuleppeid.
«Kindlasti on riigi andmebaaside avamine väga vajalik, sest tegemist on sammuga, mis alles hakkab uusi, seni teadvustamata vajadusi looma,» rääkis Kotka. Tänaseni pole tema sõnul olnud andmete muutmine avaandmeteks võimalik seetõttu, et pilve tõstmisele peab eelnema registrite korrastamine ja andmete täpsustamine ning ülekontrollime. «Kui praegusel kujul andmed nähtavaks muuta, tekitaks see rohkem segadust ja probleeme, kui kasu,» märkis ta. «Inimesed saaksid lihtsalt šoki.»
Kotka sõnul eeldab e-riigi areng läbi avaandmete põhjale loodavate teenuste kindlasti ka erasektori ja riigi omavahelist suuremat usaldust ja kokkuleppeid, nagu oli see ka eelduseks X-tee õnnestumisele. «Päris nii hästi ei õnnestunud see kokkuleppimine ID-kaardi arendamisel, kus pangad jätkasid paralleelselt oma pangakaardi süsteemide arendamist.»
Ühe võimaliku teenusena, mida aitaks luua riigi ja erasektori vastav kokkulepe ning sellele järgnev andmete pilve tõstmine, pakkus Kotka välja paberivaba tšekinduse.
«Kui me suudaks luua süsteemi, kus enam pabertšekke poleks vaja, vaid kõik ostude info rändaks otsejoones keskselt hallatavasse registrisse, oleks see väga oluline kokkuhoid ettevõtetele,» rääkis Kotka.
«Samal ajal saaks sealt registrist avaandmete korral teha kõiksugu väljavõtteid ja analüüse: kui suur on tegelik alkoholitarbimine, milliseid e-aineid Eesti inimesed enim sisse söövad, jne, jne,» lausus ta.