/nginx/o/2019/06/05/12232692t1h680f.jpg)
Kliimamuutuse süvenedes vähendab kuumusest põhjustatud stress järgmise kümne aasta jooksul põllumajanduses ja teistes sektorites tootlikkust määral, mis vastab 80 miljonile täistööajaga töötajale, hoiatas ÜRO esmaspäeval.
ÜRO: kliima soojenemine kahandab tootlikkust 80 miljoni töökoha jagu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) prognoosi järgi läheb 2030. aastal maailmas temperatuuride tõusu tõttu kaduma 2,2 protsenti kõigist töötundidest.
Kõige rängemini mõjutatud piirkondades, Lääne-Aafrikas ja Aasia lõunaosas, võib see protsent olla üle kahe korra suurem. See toob kaasa üleilmse sisemajanduse kogutoodangu languse 1,4 protsendi ehk 2,4 triljoni dollari võrra, märgib ILO raportis.
«See on laias laastus võrreldav Ühendkuningriigi majanduse suurusega,» ütles raporti kaasautor Catherine Saget ajakirjanikele.
ILO rõhutas, et raportis antud hinnang on pigem konservatiivne. Tulemus põhineb eeldusel, et soojenemine piirdub sajandi lõpuks 1,5 kraadiga Celsiuse järgi.
Praeguste prognooside järgi võib planeedi temperatuur soojeneda selleks ajaks kaks korda nii palju.
ILO ka eeldas, et kuumusest enim mõjutatud kahes sektoris, põllumajanduses ja ehituses tehtav töö tehakse ära varjus. Seda aga ilmselgelt alati ei juhtu.
«Isegi parimal juhul toob soojusstress endaga kaasa dramaatilised tagajärjed tööandjatele ja töölistele, kohalikule majandusele ja isegi üleilmsele majandusele,» lausus Saget.
Soojusstress viitab kuumusele, mis ületab piiri, mida keha suudab taluda ilma organismi töövõime halvenemiseta. Tavaliselt murdub piir rohkem kui 35-kraadise ning suure õhuniiskusega kuumuse juures
«Liigne kuumus töö ajal on töötervise risk,» teatas ILO. Ameti sõnul võib see vähendada töölise füüsilisi võimeid, töömahtu ja seekaudu viljakust.
Väga kõrgetel temperatuuridel ähvardab töölisi ka kuumarabandus, mis võib olla surmav.
Esmaspäevane raport avaldati ajal, mil Euroopa säriseb nädala kestnud kuumalaine käes. Ametlikult on see nõudnud kaheksa inimese elu. Hukkunute seas on üks 17-aastane saagikoristaja ja 33-aastane katusepanija.
ILO ökonomisti Nicolas Maître'i sõnul kannatavad õhutemperatuuri tõusmise pärast enim Lõuna-Aasia ja Lääne-Aafrika. Siiski rõhutas ta - Euroopal pääsemist oodata ei maksa.
«Peaksime eeldama, et kuumalaineid, nagu oleme hiljuti näinud, hakkab tulema üha rohkem ja sagedamini ning nad hakkavad olema aina intensiivsemad,» lausus ta ajakirjanikele.
Õhutemperatuuri tõustes peaks vähenema kõikide sektorite produktiivsus, kuid rängima hoobi saab põllumajandus.
Praegu töötab põllumajanduses umbes 940 miljonit inimest. Oodatakse, et 2030. aastaks kaotatud töötundide arvust 60 protsenti tuleb just põllumajandusest.
Ränga hoobi saab ka ehitussektor, kuhu jääb samal perioodil umbes 19 protsenti kaotatud töötundidest.
Raportis leiti, et suurim majanduslik kahju saab olema maailma kõige vaesemates piirkondades ning teistega võrreldes kannatavad enim ka sealsed töölised.
«Seepärast süvendavad soojusstressist tingitud majanduslikud kaotused juba olemasolevaid majanduslikult ebasoodsaid olukordi,» hoiatas ILO.
ILO ärgitas «soojusstressi riskidega tegelemiseks ning tööliste kaitsmiseks looma, rahastama ja rakendama riiklikku poliitikat».