Ott Pärna: Eesti on rahvusvahelise läbilöögivõime poolest teises liigas
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
16. detsember 2011, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kuulub finantsdistsipliini järgi Euroopa edukamasse ossa, kuid oskuste, äride keerukuse ja rahvusvahelise läbilöögivõime poolest oleme pigem teises liigas, kirjutab Arengufondi juht Ott Pärna majandusajakirjas Maailm 2012.
Pärna sõnutsi on kadunud ka sisetarbimise doping Põhjalast hoogsalt sisse vooland laenuraha kujul.
Tuleval aastal jätkuvad Pärna sõnutsi tänased trendid. «Eurotsoon võib kõigele vaatamata jääda mõne liikme võrra väiksemaks, kuna osa riikide konkurentsivõime ei võimalda fikseeritud kursiga rahasüsteemis osaleda,» tõdeb Pärna, lisades, et mitmetel raskustes Lõuna-Euroopa riikidel puudub sisuline muutumistahe või suutlikkus. «Seega oleme üsna kindlalt teel kahe- või isegi kolmekiiruselise Euroopa poole,» lausub ta.
Eesti liigub Pärna sõnutsi tuleval aastal väliste arengute kiiluvees ja me sõltume Skandinaavia nõudluse arengutest. «Selline areng ei ole kõige halvem, kuid nn Lõuna-Soome stsenaarium meid riigina rikkaks ei tee».
Pärna toob näiteks elektroonikatööstuse, kus meie tootlikkuse erinevus on Rootsiga viimase kasuks pea kümnekordne: meil tehakse koostetööd, Rootsis aga tegeletakse arenduse ja müügiga ning konsolideeritakse kasumit.
Elektroonikasektorile sekundeerivad tema sõnul keskmisest kõrgema lisandväärtusega põlevkivi-, ehitusmaterjali-, keemia- ja masinatööstus. «Veelgi tootlikumad teenuseettevõtted infotehnoloogia, kommunikatsiooni ja finantsvahenduse valdkonnas on paraku valdavalt siseturule keskendunud ja väiksemahulised,» tõdeb Pärna.
Pärna märgib, et meie praeguse arengu jätkumine tagab meie riigile küll lühemas perspektiivis hakkamasaamise, kuid riigi ja rahvana meid rikkaks ei tee. Kvalitatiivse nihke saavutamiseks on tema sõnutsi roll nii riigil, ettevõtjatel kui haridusasutustel.
«Kusjuures edukuse võti on nende kolme koostöö uute arengueelduste väljaarendamisel- olgu selleks siis riigiülese talendipoliitika väljatöötamine ja elluviimine, laiemapõhjaliste kasvualade väljaarendamine, terviklik linna- ja riigiplaneerimine, ambitsioonika uusettevõtluse arendamine, tarkade välisinvesteeringute meelitamine või Eesti sihikindel tutvustamine maailmas,» märgib Pärna.