Jaapan alustab esmaspäevast kommertsliku vaalapüügiga, tekitades rahvusvahelise pahameeletormi

Jaapani vaalapüügi laevad Kushiros Hokkaidol. Foto: KIM KYUNG-HOON / REUTERS

Jaapan astus pühapäeval pärast 60 aastat ametlikult välja Rahvusvahelisest Vaalanduse Komisjonist (IWC) ja alustab esmaspäeval kommertsliku vaalapüügiga. Jaapani otsuse on mõistnud hukka mitmed riigid üle kogu maailma. 

Tegu on esimese korraga pärast Teist maailmasõda, kui Jaapan on lahkunud mõnest rahvusvahelisest organisatsioonist. Viimati tegeles Jaapan kommertsliku vaalapüügiga 31 aastat tagasi ja lobitöö vaalapüügi taastamiseks on käinud riigi võimukoridorides juba aastakümneid. Vaatamata tugevale lobile on nõudlus vaalaliha järgi Jaapanis siiski suhteliselt madal. 

Tokyo ähvardas IWC-st lahkuda möödunud aasta septembris, kui Jaapani algatatud hääletus kommertsliku vaalapüügi taastamiseks kukkus läbi. 1948. aastal loodud IWC koosnes algselt vaalu püüdvatest riikidest ja selle eesmärgiks oli tagada vaalapüügi jätkusuutlikus. Organisatsiooniga liitus hiljem aga hulganisti vaalapüügi vastaseid riike. Jaapan liitus IWC-ga 1951. aastal. 

1982. aastal keelustas IWC kommertsliku vaalapüügi, kuid Jaapan hakkas 1987. aastal püüdma Antarktika vetes vaalu «teaduslike uuringute eesmärgil», mis oli organisatsiooni reeglitega lubatud. Jaapan sai vaevu maskeeritud kommertsliku vaalapüügiga rahvusvahelise kriitika osaliseks, kuid on jätkanud praktikat tänase päevani. 

Jaapan alustab esmaspäevast ametlikult kommertsliku vaalapüügiga oma riiklikes vetes ja lõpetab püügi Antarktikas. Tokyo sõnul püüavad nad ainult liike, mis pole ohustatud ja teevad seda mõistlikus koguses. Rahvusvaheline keskkonnaorganisatsioon Greenpeace seda lubadust aga ei usu ja on ettevõtmise tervalt hukka mõistnud. 

Proteiinirohke vaalaliha sai oluliseks osaks jaapanlaste dieedist vahetult pärast Teist maailmasõda, mil riiki vaevas toidunappus. Vaalaliha anti lastele koos koolilõunaga ning paljudel vanematel jaapanlastel on sellest nostalgilised mälestused. Jaapanlaste dieet on tänapäevaks siiski märkimisväärselt muutunud ja vaalaliha enam eriti ei sööda. 

Kogu Jaapanis müüdud lihast moodustab vaalaliha igal aastal ainult 0,1 protsenti. Vaalapüügist on eelkõige huvitatud poliitiline eliit ja vaalapüügi tööstuse ümber tekkinud bürokraatide armee, kes ei taha kaotada oma positsioone. Vaalapüüki pooldav lobi on Jaapanis tugev, kuid tavainimesed jäävad selles suhtes pigem külmaks või suhtuvad püüki isegi negatiivselt.