G20 tippkohtuminel Jaapanis hõõguvad kaubanduspinged ja kliimatülid
29. juuni 2019, 07:07
Reedel algas Jaapanis Osakas 20 maailma suurima majanduse liidrite tippkohtumine, mis toob kokku 37 peaministrit, presidenti ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhti üle kogu maailma.
Tippkohtumine leiab aset ajal, mil USA ja Hiina vahel lõõmab üha enam tuure üles koguv kaubandussõda, mis muudab paljude riigide juhid murelikuks, sest kahe maailma suurima majanduse vaheline konflikt on andnud hoobi globaalsele majanduskasvule, mis on hakanud kiiresti maha jahtuma.
Lisaks toimub kohtumine ajal, mil üha enam riike vaatavad protektsionismi poole ja suhtuvad skeptiliselt globaliseerumisse ja isegi riikide vahelistesse kohtumistesse nagu seda on G20, mida peetakse maksumaksja raha raiskamiseks. Mõnedes riikides, eriti Prantsusmaal, tekitab ka suurt pahameelt USA praeguse presidendi Donald Trumpi administratsiooni täielik kliimaprobleemide eitamine ja 2015. aasta Pariisi leppe alavääristamine.
Võõrustajariigi Jaapani jaoks on tegu tõsise peavaluga, sest nemad peavad ürituse lõpuks korraldama tippkohtumise ühisavaldusega, millega kõik kohale tulnud riigid nõustuvad. Jaapani peaminister Abe Shinzo peab kuidagi suutma korraga olla meelejärele Donald Trumpile, kes tõmbas USA Pariisi kliimaleppest välja ja teistele riikidele, kes üritavad sajandi lõpuks hoida globaalse temperatuuritõusu 1,5 kraadi peal.
Mitu rahvusvahelist keskkonnakaitse organisatsiooni avaldasid reedel pahameelt selle üle, et USA survestas enne kohtumist Jaapanit muutma ürituse hoiakut kliimamuutuse suhtes. Nimelt nõudis USA, et kliimaarutelud jääks kohtumise ajal võimalikult üldsõnaliseks ja ei näitaks tugevat toetust Pariisi kliimaleppele.
Reedel toimunud kaubandussessiooni ajal kutsusid enamus G20 riike USAd ja Hiinat üles kaubandussõda lõpetama enne, kui uus ring vastastiku kehtestatud imporditolle võivad põhjustada ülemaailmse majanduskriisi. Kas Trump ja Xi jõuavad mingisugusele kokkuleppele, selgub laupäeval, mil kaks juhti hakkavad omavahel pidama kaubanduskõnelusi.
Jaapan üritab kohtumisega taotleda senisest vabamat elektrooniliste andmete voolu, mis tähendaks, et riigid laseks andmetel liikuda vabalt üle piiride, mitte ei hoiaks neid iga hinna eest enda riigis kinni. Abe tahaks koostada andmete piirideülese liikumise reeglistiku. Tõenäoliselt on andmete vabale liikumisele aga tugevalt vastu autoritaarsed riigid nagu Venemaa, Hiina ja Saudi-Araabia.