/nginx/o/2011/12/01/859046t1hc2d9.jpg)
Saabuvad jõulupühad panevad paljud Eesti pered tugeva surve alla – säästuvõimet piiravad väikesed tulud ja kasvavad kulud ning nii ei jagu mõnusate pühade pidamiseks piisavalt raha, kirjutab Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Piret Suitsu.
Võrreldes paljude lähemate ja kaugemate Euroopa naabritega on eestimaalaste pühadekulud endiselt väikesed ja kulude tegemine kaalutakse hoolega läbi.
Äsja avaldatud Sampo panga jõulukulutuste uuringu võrdlemisel audiitorfirma Deloitte 14. korda aset leidnud üleilmse jõulukulutuste uuringuga võib tõdeda, et eestlane mõtleb sarnaselt paljude teiste Euroopa riikide kodanikega, ent kulutused jõulude veetmisele on endiselt väga palju madalamad.
Sampo Panga ja YouGovi koostöös valminud uuringu tulemusena selgus, et eestlane plaanib jõulupühade veetmisele tänavu kulutada keskmiselt 165 eurot ning on kulutusi tehes Euroopas valitseva finantskriisi tõttu ettevaatlikum.
Murelik tarbija
Need tendentsid on sarnased Deloitte’i jõulu-uuringu tänavuste tulemustega. Ehkki paljudes Euroopa riikides on kulutuste mastaap teistsugune kui Eestis, kuna ka sissetulekud on suuremad, on Euroopa tarbijagi tänavu jõulude eel pigem murelik kui optimistlik ja piirab oma kulutusi.
Kuus eurooplast kümnest usub, et nende kodumaa majandus on languses ning taas on pead tõstmas ka mure oma töökoha säilimise pärast.
Ehkki Sampo panga uuring on vaadelnud kulusid inimese kohta ja Deloitte’i uuring pere kohta, saab tulemusi veidi üldistades siiski võrrelda. Euroopa pere kulutab jõulude veetmisele tänavu keskmiselt 587 eurot, mida on pisut vähem kui mullu.
Põhjanaabrid soomlased plaanivad kulutada 662 eurot keskmiselt. Suurimad kulutajad elavad Iirimaal, kus pere pühade eelarve on keskmiselt 943 eurot, kõige vähem kulutavad uuringus osalenud riikidest aga hollandlased, kus pere peale kulub pühade veetmiseks keskmiselt 260 eurot. See on vast samas suurusjärgus või mõnevõrra vähemgi, kui Eesti inimesed pere peale kulutada kavatsevad.
Kokkuhoid kinkidelt
Nii Eestis kui mujal hoitakse enim raha kokku just kinkidelt, kuna see on ka suurim kuluallikas. Sarnaselt teiste Euroopa riikide kodanikega plaanib ka eestimaalane tänavu praktilisemaid kinke.
Paljude Euroopa riikide kodanikud teevad tänavu kinke väiksemale hulgale inimestele, ka 20 protsenti eestimaalastest ostab tänavu vähem kinke. Deloitte’i uuringu kohaselt ostavad eurooplased mullusest sagedamini kinke odavmüükidelt, jälgivad hindu ning püüavad leida odavamaid kinke. Eestlastest ostab odavamaid kinke 12 protsenti, eurooplastest ostab tänavu sama hinnaga või mullusest odavamaid kinke koguni 57 protsenti.
Laenuraha ei kasuta pühade veetmiseks ei eurooplased üldiselt ega ka Eesti elanikud. Deloitte’i uuringu tulemuste kohaselt kasutab eurooplane pühade veetmiseks pigem sääste või loodab jõulupreemiale, Sampo uuringu kohaselt kasutab jõulukulude kastmiseks laenuraha vaid kaks protsenti Eesti elanikest. Hea on teada, et jõuluostlemiseks krediitkaarte väga ohtralt ei kasutata, kuna laenuraha eest jõulukinkide ostmine on üpris kulukas – kingituste hinnale läheb ju otsa ka krediitkaardi või tarbimislaenu intress.
Küll aga kutsun inimesi üles rohkem pühade tarbeks säästma – hetkel teeb seda vaid seitse protsenti Eesti inimestest.
Aita lähedast
Mis aga kõige tähtsam – märgakem ja aidakem jõuluajal oma lähedaste seas neid, kelle rahakotile pühade meeleolukas pidamine jõukohane pole. Swedbanki teabekeskuse uurimuse tulemuste kohaselt on viimase aasta jooksul oma pere liikmeid rahaliselt aidanud 54 protsenti elanikest.
Abi ei pea lähedase või sõbrani tingimata jõudma ümbrikus või pangaülekandena – meele teeb rõõmsamaks ka kutse ühisele jõululõunale, südamest tulnud heategu või kingipakk, mida oodata ei osatud.