/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/12/16/879310t1h4d26.jpg)
Põllumajandusteadlase Viive Rosenbergi sõnul eelistavad suured poeketid pahatihti heale kodumaisele kartulile välismaalt toodud odavamaid mugulaid ja see on põhjus, miks meil kartulikasvatus aasta-aastalt vähenenud on.
Teadur: välismaine kartul tõrjub poest kodumaise välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ehkki Eesti kasvatajad suudaks oma riigi elanikud vabalt ära toita, siis suured kaubaketid kõigilt kartulit vastu ei võta, eelistades mujalt toodud odavamat kraami,» lausus Rosenberg.
Tänavu on kõikjal olnud ka head saagid, mistõttu kartulit tuleb meile sisse nii Poolast kui ka Lääne-Euroopast, kus see suuremate põllumajandustoetuste tõttu märksa odavam.
«Olgem ausad, vahel näeb kartul poes ikka kole välja küll. Maitse on aga meie oma kartulil kindlalt parem,» ütles teadur, kes sageli kauplustes vaatamas käib, millised mugulad müügil on.
Rosenebergi sõnul ei saa kindel olla, et tegu kodumaise sordiga, ka kartulit turult ostes, sest silt ei pruugi sisule vastata. Näiteks varjuvad sageli tuntud headuses Ando sildi taha tundmatut päritolu mugulad. Poes jälle pannakse Eesti kartuli silt ka siis külge, kui tegu välismaise sordiga, mis siin üles kasvatatud.
«Inimeste eksitamist on väga palju ja kes pole head kartulit saanud, ei tea paremat tahtagi,» ütles teadur, kes ka ise Pärnumaal oma suvekodus paljusid kartulisorte kasvatab.
Ta teab öelda, et ka suurkasvatajad panevad Eestis oma kartulipõldudele märksa vähem väetisi ja tõrjevahendeid kui seda paljudes teistes riikides tehakse.
Rosenberg ei usu siiski, et meil kartuli all vähem kui 10 000 hektarit maad, nagu väidab ametlik statistika, sest see ei võta arvesse väikekasvatajaid, keda on Eestis üsna palju. Tegelik arv võib tema hinnangul jääda 15 000 hektari kanti.