Soodne kohtuotsus: Tallinna veetarbijad säästavad 64 miljonit eurot

Kraanivesi. Foto: Sander Ilvest

Vahetult enne jaanipühi langetas rahvusvahelise vahekohtu tribunal otsuse mitte rahuldada AS-i Tallinna Vesi nõudeid tariifivaidluses Eesti riigi vastu. See tähendab, et veefirma ei saa tõsta veehinda soovitud määras ning säästab tallinlastele üle 64 miljoni euro.

«See tähendab, et Eesti riigi jaoks on pikk saaga lõppenud ning tänu sellele, et konkurentsiamet Tallinna Vee kõrgendatud hinda heaks ei kiitnud, on tarbijad säästnud väga suure summa,» ütles justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep. Tallinna Vesi teatas omakorda börsile, et tegeleb otsuse õigusliku analüüsiga.

Konkurentsiameti hinnangul on tarbijatel võimalik kohtuotsuse järgselt nõuda AS-ilt Tallinna Vesi kokku mitukümmend miljonit eurot hüvitist, aastate jooksul liialt kõrge veetariifi maksmise eest.

Mis juhtus?

2014. aasta oktoobris alustasid Tallinna Vesi ja Hollandis registreeritud emafirma United Utilities Eesti riigi vastu rahvusvahelist arbitraažimenetlust Hollandi ja Eesti vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumise tõttu.

Veefirma taotles kompensatsiooni saamata jäänud tulu eest, mis tulenes ettevõte võimetusest muuta tariife lähtuvalt teenuslepingus kokkulepitust aastatel 2011-2020.

Tallinna Vee hinnangul rikkus Eesti riik lepingust tulenevat ausa ja võrdse kohtlemise kohustust, muutes seadusemuudatuste ja ametiasutuste tegevusega võimatuks veeteenuste hindade rakendamise kooskõlas ettevõtte erastamisel 2001. aastal sõlmitud teenuslepinguga.

Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muuhulgas pandi viieks aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim. 2007. aastal sõlmisid Tallinna linnavalitsus ja Tallinna Vesi teenuselepingu muudatuse, millega fikseeriti vee tariif 13 aastaks, andes Tallinna Veele õiguse tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.

Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil.

Konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse.

2014. aasta mais teatas Tallinna Vesi, et ettevõte esitab riigi vastu nõude arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See oleks siis ettevõtte 2014. aasta kalkulatsioonide kohaselt koosnenud 50 miljoni ulatuses juba tekkinud kahjust ja ülejäänu osas veel tekkimata kahjust.

Hiljem hindas Tallinna Vesi oma nõude esialgselt 90 miljonilt eurolt alla 73 miljonile eurole. Justiitsministeerium märkis omakorda hiljem, et veefirma nõue riigi vastu on hoopis 67,5 miljonit eurot.

Rahvusvahelise arbitraažimenetluse istungid toimusid 2016. aasta novembris.

Lõplik otsus

Rahvusvahelise arbitraažimenetluse näol on tegemist protseduuriga, kus sõltumatu rahvusvaheline vahekohus teeb vaidluse osas lõpliku otsuse. Vastavalt lepingule viidi arbitraažimenetlus läbi Rahvusvahelises Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskuses, mis on osa Maailmapanga Grupist.

Riigikohtu halduskolleegium jättis detsembris olulises osas rahuldamata Tallinna Vee kaebuse konkurentsiameti vastu ning otsustas, et konkurentsiamet ei pea järgima vee-ettevõtja ja Tallinna linna vahel erastamisel sõlmitud kokkulepet veeteenuse hindade kohta.

Samuti ei võimalda muudetud seadus enam hinna kindlaksmääramisel lähtuda linna kasutatud metoodikast. Seetõttu ei saanud konkurentsiamet Tallinna Vee hinnataotlust kooskõlastada ja õigustatud oli vee-ettevõtjale ettekirjutuse tegemine hinna seadusega kooskõlla viimiseks ehk langetamiseks.

Vahekohus otsustas reedel, et hagejad Tallinna Vesi ja emafirma United Utilities peavad tasuma 25 protsenti kostja õigusabikuludest ja muudest tasudest ning 25 protsenti tegelikult kulunud kostja ettemaksuosast vahekohtu kulude katmiseks.

25 protsenti kostja õigusabikuludest on ligikaudu 500 000 eurot ja 25 protsenti kostja ettemaksuosast on ligikaudu 165 000 eurot. Täpne summa, mille Tallinna Vesi peab hüvitama, veel selgub.