Nordica lõpetab oma nime alt lendamise ja sulgeb veel viis liini

Tallinna lennujaamas hädamaandus Kiievist tulnud Nordica lennuk Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Lennufirma Nordica lõpetab oma nime alt lendamise ja sulgeb oktoobri lõpust viis kahjumlikku Tallinnast väljuvat liini. Kas see on rahvusliku lennufirma surm?

Mingis mõttes küll, kuna muudatus tähendab seda, et Nordica katkestab oma liinivõrgu kujundamise, piletimüügi ja kommertsriski võtmise ning keskendub üksnes lendamisele tütarettevõtte Regional Jeti alt. Sisuliselt on Nordicast saanud täielikult allhankefirma, mis lendab teiste lennufirmade ja omavalitsuste heaks. 

Viimase aastate jooksul hoolega liinivõrku kärpinud Nordica sulgeb tänavu oktoobri lõpus veel viis kahjumlikku Tallinnast väljuvat liini: Viin, Kiiev, Trondheim, Kopenhagen ja Vilnius. Lendamine taaselustatakse vaid juhul, kui teised lennufirmad peaksid mingil põhjusel, näiteks majanduslanguse korral, siit välja tagurdama ja Eesti inimeste jaoks olulised liinid jäävad tühjaks. 

Alles jäävad otseliinid Stockholmi, Brüsselisse ja Varssavise lähevad 1. juulist Nordica partneri LOTi kätte. Poolakad võtavad enda kanda piletimüügi ning äri- ja kommertsriski ehk lühidalt öeldes vastutavad selle eest, et lennukid täis tuleks. Nordica saab LOTilt lendamise eest fikseeritud tunnitasu. Hetkel on kokkulepe selline, et alles jäävad ka Nordica siltide ja logodega lennukid. 

Nordica juhatuse liikme Kristi Ojakääru sõnul on tegemist tulevikku vaatava ärilise otsusega. «Tallinnast otse väljuvad liinid on kahjumlikud, on kogu aeg olnud, mistõttu me ei näe praegu teistsugust võimalust,» tunnistas ta.

Samas jäävad lennukid Nordicale alles ja ettevõte säilitab võimekuse Tallinnast väljuvaid liine uuesti teenindama hakata, kui selleks vajadus peaks tekkima. Ühtlasi alustab seni LOTi piletimüügisüsteemi kasutanud Nordica enda kommertsplatvormi arendamist, et tagada tulevikus iseseisva piletimüügi valmisolek.

Nordica kui sõjavägi

Seni on Nordica võtnud Tallinna liinidel täituvus- ja kommertsriski ning olnud samal ajal ka lennuteenuse osutaja. Nüüd võetakse üle mudel, mida on ettevõte kasutanud aastaid välisturgudel tegutsedes: lennatakse riske võtmata ja fikseeritud hinnaga Skandinaavia ja Kesk-Euroopa kohalike omavalitsuse ning teiste lennufirmade, kasvõi SASi ja LOTi heaks. 

Nordica lendude üldmaht ja pardapersonali arv ei vähene. Küll aga tõmbavad nad koomale piletimüügiosakonda. Ojakääru sõnul kaotab töö natuke alla 10 inimese.

Miks üldse on tarvis riigile kuuluvat lennufirmat, kui ta koduturult ehk Tallinnast enam ei lenda? «Täpselt samamoodi võiks küsida, miks on vaja riigile sõjaväge,» vastas Ojakäär, vihjates piltlikult öeldes sellele, et Nordicat on tarvis vaid siis, kui asi Tallinna Lennujaamas tõesti hapuks kisub ja keegi teine siit enam lennata ei soovi. 

Ümberkorraldused mõjutavad kõige rohkem Tallinnast Trondheimi reisijaid, sest tänaste plaanide kohaselt seda otseühendust ükski teine lennufirma alates 26. oktoobrist teenindama ei hakka.

Teisi Nordica sihtkohti jäävad peale 26. oktoobrit teenindama LOT, SAS, Wizz Air, Norwegian ja AirBaltic. Nad ei võta otseselt Nordica liine üle, kuid pakuvad lennuvõimalusi sihtkohtadesse, kuhu meie enam ei lenda. 

Suletavatele liinidele saab Ojakääru kinnitusel pileteid osta kuni 26. oktoobri lendudeni. Klientidele, kes on ostnud pileti Nordicaga lendamiseks peale 26. oktoobrit, pakutakse alternatiivseid lendamisvõimalusi või raha tagastamist.

Taavi Aas: allhanketeenus hoiab Nordicat kasumis

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et muudatuse taga on turu tihe konkurents. «Tallinna lennujaam sihtkohana kasvab pidevalt ja eelkõige konkureerime me suurte lennufirmadega, kes suudavad pikema perioodi vältel müüa pileteid odavamalt. Reisijatele on see muidugi hea uudis, aga me peame vaatama ka Nordica ärilist poolt,» ütles ta.  

«Nordica on leidnud täna hea ärilise niši – osutada teenust suurtele lennufirmadele ning sellele keskendumine hoiab ettevõtte tegevuse kasumis. Mõistagi tuleb teravalt hoida silma peal koduturul toimuval, juhul kui ruumi tekib, siis tuleb hakata taas lendama rohkem ka Tallinnast,» lisas Aas.