/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2011/12/15/878976t1hf6ad.jpg)
On suur oht, et pankadel, kelle käes on sadade miljardite dollarite väärtuses Euroopa riikide võlakirju, võivad tekkida hiiglaslikud kahjumid, mis võib halvata kogu Euroopa pangandussüsteemi.
Ähvardavad kahjumid võivad halvata Euroopa pangandussüsteemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Probleem on väga suur ja väga raske,» ütles majanduslehele The Wall Street Journal investeerimispanga RBC Capital Markets pangandussektori analüütik Gerard Cassydy.
Veel kaugemale läks investeerimisfirma BlueCrest Capital Management kaasasutaja Michael Platt, kelle hinnangul oleksid peaaegu kõik Euroopa pangad maksejõuetud, kui nad peaksid samamoodi kui riskifondid hindama oma varasid igapäevaste turuhindade järgi.
Platt ütles eile Bloombergile, et on äärmiselt mures riski pärast, mis tuleneb pankade seotusest üksteisega. Tema hinnangul saab 2012. aasta väljavaade minna ainult halvemaks.
Suured kahjumid võivad tekkida eelkõige Itaalia ja Hispaania pankadel, kellel on hiigelsuured riiklike võlakirjade portfellid.
Euroopa pangandus on sattunud justkui alasi ja haamri vahele. Ühelt poolt ähvardavad võimalikust riiklike võlakirjade mahakandmisest tulenevad kahjumid. Teiselt poolt sunnib Euroopa finantsjärelevalve pankasid järgmiseks suveks kapitaliadekvaatsust parandama.
Selleks peavad pangad kas turult aktsiakapitali hankima või osa varasid maha müüma. Kuna turult raha hankida on praegu üsna keeruline, et mitte öelda võimatu, siis on pangad sunnitud oma varasid müüma.
Varade mahu poolest Prantsusmaa suuruselt teine pank Crédit Agricole teatas kolmapäeval, et kannab maha 2,5 miljardi dollari eest investeeringuid.
«Kaotused on hiiglaslikud,» ütles Bloombergile Pariisis asuva investeerimisfirma Ofi Gestion Privee fondijuht Jacques-Pascal Porta. «See on hullem, palju hullem, kui keegi oleks võinud oodata.» Pank teatas ka 2350 töötaja koondamisest ja sellest, et lahkub 21 riigist. Tegutsema jäädakse 32 riiki.
Üks Saksamaa suuremaid panku Commerzbank peab aga Euroopa pangandusjärelevalve teatel tulevaks juuliks hankima kapitaliadekvaatsusnõuete täitmiseks 5,3 miljardit eurot lisaraha. Pank on varem korduvalt kinnitanud, et saab ise hakkama ja riigilt abi ei vaja.
The Wall Street Journal kirjutas aga eile, et Commerzbank peab valitsusega läbirääkimisi otsimaks võimalust vabaneda oma kinnisvaraärist nii, et see ei paistaks päästmisena maksumaksjate poolt.
Saksamaa valitsus kiitis kolmapäeval heaks kava taastada Spetsiaalne Finantsturgude Stabiilsuse Fond SoFFin (Sonderfonds Finanzmarktstabilisierung), mis asutati 2008. aasta oktoobris ning mis peatas pankadele tagatiste ja abi andmise 2010. aasta lõpus. Fondi mahtu suurendati 360 miljardilt eurolt 480 miljardile.
Indrek Neivelt tuletas teisipäeval riigikogu ees esinedes meelde, kui otsustavalt võideldi sellise kriisi levikuga USAs 2008. aastal võrreldes sellega, mis toimub praegu Euroopas. «Need on nagu öö ja päev,» ütles ta.
Näiteks sundis valitsus kaheksat suuremat panka võtma vastu rahasüsti kokku 125 miljardit dollarit. «See oli võta-või-võta-pakkumine,» kirjeldas üks pankur.