/nginx/o/2019/05/23/12192826t1h3344.jpg)
Peaminister Jüri Ratas ütles reede õhtul «Aktuaalsele kaamerale» antud intervjuus, et Eesti on Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformi toetanud ja teeb seda ka edaspidi. Vastates küsimusele, kas Eestile veto nõudmine on ka valitsuse seisukoht, vastas Ratas eitavalt, kirjutab ERR.
«Ei, valitsuse seisukoht kindlasti ei olnud ESM-i edasine vetostamine või eraldi jäämine. See, et rahandusministril on mure, on arusaadav, aga nii Euroopa Liidu asjade komisjon kui ka valitsus andis sellele oma põhimõttelise heakskiidu - ma pean silmas ESM-i reformi lõpuni viimiseks,» rääkis Ratas, kinnitades, et EL-i ülemkogul tema Helmega sama juttu vetost ei räägi.
Loe Ratase kommentaari täpsemalt ERR uudistest.
Rahandusminister Martin Helme kirjutas reedel sotsiaalmeedias, et seisis nii tuliselt Eesti vetoõiguse eest Euroopa Stabiilsusmehhanismi raha kasutamise küsimuses, et jäi lõpuks üksi.
Tema sõnul oli Eesti valitsus esimeses küsimuses Põhjala ja Balti riikidega peamised, kes euroala edasist föderaliseerumist pidurdasid, nõudes, et mingeid uusi makse ega suurenenud sissemakseid ei tohi tulla ning lõpuks kokku lepitu sellega ka arvestab.
«Teises küsimuses seisin selle eest, et otsus ESM-i abiraha kasutada oleks tehtud ühehäälselt ehk Eestil oleks siin vetoõigus. Algselt olid mul selles küsimuses ka mõned liitlased aga varahommikuks olin oma seisukohaga üksi,» kirjutas Helme.
Ministeerium teatas veidi hiljem pressiteates, et euroala rahandusministrid arutasid Luxembourgis põhjalikult Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingu muudatuste üle – valdavalt jõuti muudatustes kokkuleppele.
Lepingu muudatustega soovitakse ESMile anda pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemeetme funktsioon, täpsustada julgestuslaenude andmise tingimusi ning selgemalt sätestada ESMi roll riikide laenuvõime hindamisel. Eestil jäi hetkel üles eriarvamus kaitsemeetme kasutamise üle otsustamise hääletusprotseduuri suhtes.
Rahandusminister Martin Helme sõnul jälgib Eesti tähelepanelikult ESMi mandaadi laiendamisega seotud võimalikke riske ning seda, et Eesti ei võtaks endale täiendavaid kohustusi. «Euroopa Liit ja euroala on juba loonud mitmed kaitsevallid nii regulatsiooni, järelevalve kui ka pankade endi maksetest kogutava kriisilahendusfondi näol. See tähendab, et pangandus peab olema ise võimeline oma kriisid lahendama ilma maksumaksja rahasüstideta,» ütles Helme.
«ESM saab siia pilti tulla ainult viimase instantsi laenajana kriisilahendusfondile ja me soovime seda raha kindlasti pankadelt tagasi. Minu veendumus on, et ESMi sekkumine pankade kriisilahendusse peab olema euroala riikide eranditult ühehäälne otsus,» selgitas rahandusminister.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)