Ekspeditsioonilaev Bellingshausen vajab peenhäälestamist

Antarktika 200 laev Admiral Bellingshausen Foto: Mihkel Maripuu

Täna Lennusadamas president Kersti Kaljulaidi sõidutanud ning Taani kuningannat tervitanud ekspeditsioonilaev Admiral Bellingshausen läheb homme tagasi Nasva laevatehasesse ning ettevalmistustööd polaarreisiks jätkuvad.

Sel nädalal Lennusadamas pidulikult ristitud Antarktika 200 ekspeditsiooniks valmistuv mootorjaht Admiral Bellingshausen siirdub pühapäeval tagasi Baltic Workboatsi laevatehasesse Nasval. Ekspeditsioonilaeva tüürimees Priit Kuusk, kes juhtis ka aluse ümberehitustöid, ütles et reis Tallinnas toimunud ristimistseremooniale oli ühtlasi ka proovisõit.

«Üldiselt töötab laev korrektselt ja esimese sõiduga midagi hirmuäratavat välja ei tulnud,» ütles Kuusk. Siiski möönis ta, et mitmed süsteemid vajavad lõppviimistlust. Ta tõi näiteks ventilatsiooni ja masinate käivitamise automaatika. Et teha laevajuhi töö võimalikult mugavaks, püütakse kõik juhtimissüsteemid dubleerida silda. Kuuse sõnul on laeva korrastamisele kulunud ligikaudu seitse tuhat töötundi ning peenhäälestus jätkub kuni laeva väljasõiduni Tallinnast 8 juulil.

Laeva kapten Meelis Saarlaid ütles, et veidi vajab täiendamist ka purjede liigutamise mehaanika. Saarlaiu sõnul on suured purjed nii rasked, et käsitsi neid liigutada ei saagi. Taani purjetootja Elvstrom Sails valmistas Admiral Bellingshausenile vanade purjede järgi uue komplekti purjesid. Tavapurjede pindala on kokku 370 ruutmeetrit ning suurim neist on 160 ruutmeetrine genua, lisaks on kahemastilisel laeval peal veel foka, grootpuri ja besaangroot. Olemas on ka lendav puri ehk asümmeetriline spinnaker, mida mõnikord ka gennakeriks kutsutakse, selle pindala on 404 ruutmeetrit. Seda purje pole meeskond veel katsetada saanud. Kapteni sõnul tahaks ta spinnakeri esialgu mõnel tuulevaiksel päeval kai ääres üles tõmmata, et purje, sootide ja purjesuka liikumist kontrollida. Asümmeetriline spinnaker eraldi poomi ei vaja ning kas vana spinnakeri jaoks masti külge monteeritud spinnakeripoom võetakse maha või jääb näiteks losspoomina paika, ei osanud Saarlaid veel öelda.

«Ideaalis võiks enne reisile minekut laeva ja süsteemide katsetamiseks teha veel ühe ringi ümber Abruka,» ütles Saarlaid. Tõsist vajadust selleks aga ei ole, kuna ka eelseisvad Tallinna ja Kroonlinna otsad võib tinglikult proovisõitudeks lugeda, mille ajal on kodusadamad võimalike täienduste tegemiseks käeulatuses.

Enne väljasõitu tahaks Saarlaid laevale teha veel korraliku keemilise puhastuse. 

«Eks me oleme teda puhastanud ja pesnud kogu aeg. Ka töömehed on pärast iga etappi oma järelt hoolikalt koristanud, aga pika remondi peale oleks üht põhjalikku puhastust vaja,» ütles Saarlaid.