Rahapesuring tõmbub koomale: politsei pidas kinni kolm Äripanga juhtivtöötajat

Kolm Äripanga juhtivtöötajat peeti kinni Foto: David Stuart / PantherMedia / David Stuart

Teisipäeval, 11. juunil pidasid keskkriminaalpolitsei ametnikud 48 tunniks kinni kolm Tallinna Äripanga töötajat. Ühte töötajat kahtlustatakse rahapesus ning kahte töötajat altkäemaksu võtmises ja rahapesus, teatas prokuratuur.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo menetleb kriminaalasja, milles kontrollitakse rahapesu ja altkäemaksu võtmise kahtlusi panga töötajate poolt. Uurimisasutuse tähelepanu all on ka mitmed mitteresidentide tehingud.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul on rahapesu tõkestamine politsei jaoks oluline prioriteet. «Kolmandatest riikidest pärit ebaseadusliku taustaga rahavood kahjustavad Eesti majandust ning ohustavad riigi mainet. Seepärast on äärmiselt oluline, et pangad järgiks rahapesu tõkestamise nõudeid. Antud kriminaalmenetlust alustasime 2018. aasta suvel ning käesoleval nädalal teostasime menetlustoiminguid panga töötajate suhtes, et tekkinud kahtluste kohta täiendavaid tõendeid koguda,» rääkis Ombler. Ta lisas täpsustuseks, et see menetlus ei ole seotud Danske panga uurimisega

Tallinna Äripanga juhatuse liikmed Sergei Elošvili (vasakul) ja Andrei Žukov (paremal) kaitsepolitsei endise peadirektori Jüri Pihli ärasaatmisel. Foto: ERIK TIKAN / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Kriminaalmenetlust juhtiv riigiprokurör Marek Vahing selgitas, et Riigiprokuratuur on koostöös Finantsinspektsiooni ning Keskkriminaalpolitseiga panustanud viimase kahe aasta jooksul varasemast rohkem rahapesuvastasesse võitlusesse.

«Sel nädalal peeti kinni kolm rahapesus kahtlustatavat isikut ning teostati läbiotsimised nende elu ning töökohtades. Kõik kahtlustatavad on Äripangas erinevate osakondade juhid ning olemasolevad tõendid viitavad kahe kahtlustatava altkäemaksu võtmisele sel ning eelmisel aastal. Edasise kriminaalmenetluse käigus täpsustame nii kuritegude toimepanemise aega kui ka ulatust,» selgitas riigiprokurör Vahing.

Uurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning juhib Riigiprokuratuur. Äripanga suuromanik on Andrei Žukov. 

Juhatuse liige: pangal pole midagi varjata

Äripanga juhatuse liige Igor Novikov ütles, et uudis töötajatele esitatud kahtlustustest tuli talle üllatuse. Ta lisas, et panga rahapesu tõkestamise meetmed on võrreldes varasemaga korras. «Töötajate uurimist ma ei saa kahjuks kommenteerida. Politseil ja prokuratuuril on rohkem andmeid. Ma ise ka loen neid uudiseid,» ütles ta.

Novikov lisas, et juhtkond ei olnud teadlik, et panga osakonnajuhtidel võiks selline kahtlustus lasuda. Küsimusele, kas politsei on ka Novikoviga suhelnud, vastas ta eitavalt. «Kui nad oleksid pöördunud minu poole, et paluda koostööks abi, siis oleksin seda kahtlemata teinud. Pangal ei ole midagi varjata. Kui tuleb järelpärimine, siis esitame ametiasutustele kõik vajalikud andmed. Siin pole midagi varjata,» kordas ta.

Veebruaris kirjutas Äripäev, et finantsinspektsiooni riskihinnangus Tallinna Äripangale viidati teiste riskide seas kõrgele rahapesuriskile, mis tulenes panga ärimudelist ning väga suurest mitteresidentidest klientide osakaalust. «Seda raportit ma kommenteeria ei saa. See on meie ja FI vaheline suhe. Selle kommenteerimiseks peaksin ma inspektsioonilt loa saama,» ütles Novikov.

Litsents jääb praeguseks alles

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles, et inspektsioon on politsei ja prokuratuuriga Äripanga osas infot vahetanud ning koostööd teinud. «Need inimesed, kes pankades töötavad ja kelle südametunnistus on must, olge head ja andke endast prokuratuurile või meile märku ja rääkige oma lood ära,» soovitas Kessler.

Küsimusele, kas Tallinna Äripangalt võidakse pangalitsents ära võtta, vastas Kessler, et see oleks rutakas. «Pangalitsentsi võtmine on viimane meede, mis kasutatakse siis, kui pank ei tee absoluutselt koostööd ja puskleb vastu. Äripanga puhul me sellises faasis ei ole,» lisas ta.

Finantsinspektsioon viis 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses kõikides Eestis tegutsevates pankades läbi erakorralised rahapesu tõkestamise alased kontrollid. Tulemuste tutvustamisel selgitas inspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm, et valdavat osa Eesti pangandusest rahapesurisk ei ohusta, küll aga osade kõrgemate riskidega pankadega jätkatakse tööd.

Danske uurimise lisaks

Seni oli teada, et kriminaalasi on algatatud ja kahtlustus esitatud reale Danske panga töötajale. Riigiprokurör Marek Vahing ütles mais Postimehele, et Danske panga osas alustatud kriminaalasjas on rahapesukahtlustus esitatud praeguseks 11 inimesele.

Lisaks neile on üks isik saanud kahtlustuse altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises. See tähendab, et detsembris avalikustatud kahtlustatavate ringiga on liitunud veel kaks inimest - Elena Kornett ja Anna Kollo.

Samuti tuli mais avalikuks, et Taani prokuratuur esitas kahtlustuse Danske panga endisele juhile Thomas Borgenile ning täna täiendati, et kahtlustuse on saanud veel lisaks üheksa endist juhipositsioonil olnud inimest. Eestis algatatud kriminaalasja osas on rahapesukahtlustus esitatud 11 inimesele ning ühele inimesele on esitatud kahtlustus altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises. 

Detsembris toimunud pressikonverentsi järel kinnitas prokuratuur, et rahapesukahtlustuse on saanud üheksa Danske Eesti endist töötajat: välis- ja privaatpanganduse divisjoni juht Juri Kidjajev, panga suhtehaldurina töötanud Erik Lidmets ning töötajad Jevgeni Agnevštšikov, Marko Teder, Mihhail Murnikov, Anna Kurilenko, Natalja Komarova, Olga Tšetverikova, Oksana Lindmets. Altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises on saanud kahtlustuse Anatoli Ivanov.

Vahing ütles eelmise aasta detsembris, et töötajate tegevus Danskes oli süstemaatiline ja raha aidati pesta omakasu huvides ehk altkäemaksu eest. Prokuratuur arestis ka 1,5 miljoni euro ulatuses kahtlustatavate vara. Nüüdseks on kohtueelse menetluse käigus lisandunud veel kaks rahapesukuriteos kahtlustatavat - Elena Kornett (endise nimega Elena Makarova - toim.) ja Anna Kollo. Mõlemad olid märgitud ka Hermitage Capital Managementi juhi Bill Browderi 26 Danske töötaja nimekirjas, kes väidetavalt pidid rahapesust teadlikud olema.

Küsimusele, kuidas mõjutab Borgenile esitatud kahtlustus Eesti kriminaalmenetlust, vastas Vahing, et Eesti prokuratuuri ettepanekul loodi rahvusvaheline uurimisrühm 2017. aasta sügisel ja tollal määrati ära ka kahe riigi rollid ühises menetluses. «Nii Taani kui ka Eesti prokuratuur leppisid kokku, et riigid uurivad oma jurisdiktsioonides toimepandud kuritegusid ning Taani ja Eesti prokuratuuri vaheline koostöö sujub hästi,» ütles ta. «Eesti prokuratuur ei saa kommenteerida Taani prokuratuuri poolt võimalikku esitatud kahtlustust Danske panka juhtinud inimestele, kuid võime kinnitada, et kõik tegevused ühise uurimisrühma raames on Eesti prokuratuuriga kooskõlastatud. Eestis alustatud kriminaalasjas on rahapesukahtlustus esitatud praeguseks ajaks 11 inimesele,» lisas Vahing.

Taani prokuratuur on esitanud kahtlustuse kümnele Danske eksjuhile Taani väljaanne Berlingske kirjutab, et riigi prokuratuur on seoses rahapesuskandaali uurimisega esitanud kahtlustuse kokku kümnele Danske endisele juhile. Kahtlustus puudutab 200 miljardit eurot mitte-residenti raha, mis liikus aastetl 2007-2015 läbi Danske Eesti panga.