Sandor Liive: Eesti tuumajaam maksaks miljard eurot

Terrestrial Energy neljanda põlvkonna tuumajaam ootab litsentsi ning on üks variantidest, mida kaalub Eesti tuumajaama projekti ajav Fermi Energia. Foto: Arendaja

Rahandusminister Martin Helme viskas nädala alguses õhku mõtte, et Eesti elektriga varustamiseks tuleks kaaluda tuumajaama ehitamist. Eksperdid on temaga nõus – pikapeale ei jäävatki muud võimalust.

Seni viimasele Eesti tuumajaama arutelule järsu punkti pannud Fukushima katastroof toimus kolmanda põlvkonna tuumajaamas, kus elektrit toodetakse kõrge rõhu all. Kui reaktori jahutusvesi kuumeneb üle, ei pea terasest kest vastu ning aur, millest elektrit toodetakse, purskab välja ning mürgitab või tapab radiatsiooniga kõik elava.

«Sulasoola reaktor ei tööta kõrge rõhu all,» selgitas keemilise bioloogia ja füüsika instituudi vanemteadur Andi Hektor.

Jutt käib neljanda põlvkonna tuumareaktorist, millel pole praegu küll veel litsentsigi, kuid tehnoloogiat arendatakse. Kuna sulasoola kannatab kuumutada üle tuhande kraadi, ilma et see keema tõuseks, siis ei plahvata reaktor isegi üle kuumenedes. Kui sulasool ehk soolalahus kuumuse mõjul paisub, voolab ülejääk tsirkulatsioonitorustikku ja kütus muutub hõredamaks, mis tähendab tuumareaktsiooni aeglustumist ja temperatuuri langust.