Viik: Eesti võib olla esimene riik, kus andmed on täismahus «pilves»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi mitmed riigid on avaandmetega tegelenud aktiivselt juba mõnda aega, on Eestil tänu oma väiksusele võimalus saada esimeseks riigiks, kus riigi andmed täismahus «pilves» kodanikele kasutamiseks kättesaadavaks muutuvad, märkis IT Kolledzi õppejõud Linnar Viik.
Kommenteerides Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tänast sõnumit, milles anti teada riigi andmete täismahus pilve tõstmisest hiljemalt 2014 aastaks, märkis Linnar Viik, et kindlasti pole Eesti avaandmete vallas maailmas pioneeriks, kuid arvestades meie ettevalmistuse taset ja väiksust, on meil suured eeldused asjaga esimesena ühele poole saada.
Viigi sõnul on avaandmetega ehk open data-ga tegelenud aktiivselt mitmed riigid. Neist USA ja Inglismaa on seda teinud keskvalitsuste tasandil, Soome ja Rootsi aga teinud andmeid kättesaadavaks pigem omavalitsuste tasandil. «Kuid rõhutada maksaks siiski, et tegu ei ole mitte võidujooksuga, vaid siiski kodanikele väärtuste loomisega,» lisas ta.
Linnar Viik tõi ka elulise näite, kuidas riigi andmemahtude tõstmisel pilve kasvaks nende väärtus ühiskonna ja iga üksikisiku jaoks. «Võtame lihtsa näite: ma soovin teada saada kui suured on minu küttekulud võrreldes teiste samasuurel pinnal elavate inimestega. Eesti Energia või energiasüsteemi üle järelvalvet pidav ametkond ei pea selle info kättesaadavaks tegemist aga oma prioriteetseks funktsiooniks. Kui nüüd need andmed aga oleks tehtud kättesaadavaks avaandmetena, oleks igal internetikasutajal võimalus selle info külge oma teenus ehitada. Mulle annaks see võimaluse oma tegevusi küttekulude vallas paremini planeerida,» rääkis Viik.
«Kuid selliseid andmeid ja teenusevõimalusi on ju palju rohkem. Nende loomist pole seaduste ega määrustega antud kohustuseks ühelegi asutusele ja asutused isegi ei oska arvata, milliseid vajadusi võib inimestel tekkida.»
Pilve eesmärk on pakkuda tarkvarateenuseid üle interneti, dokumente ei pea hoidma oma arvutis vaid surisevas serveris internetiavarustes, kus neile on võimalik kõikjalt pilk peale visata.
Pilve puhul ei pea teenuse kasutaja teadma kus paikneb arvuti riistvara ja tarkvara ning kuidas see on ehitatud, pilve võib-olla üheks tuntuimaks näiteks on Google docs.
Pilve puhul hoolitseb firma X selle eest, et kõik töötaks, teenus oleks turvaline ja kättesaadav. Analoogiana saab tuua Eesti Energia kes pakub elektrivõrguteenust, kus elektritarbijat ei huvita kust või kuidas elekter tuleb.
Kui kõik isikustamata andmed, mida riik paratamatult kogub, on viidud pilve ning lisaks sellele ka kõigile avaandmetena kättesaadavad, tähendab see seda, et igal netikasutajal on võimalik selle infoga midagi kasulikku ette võtta, näiteks luua teenus, mis aitab küttearveid jälgida.