/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/05/6623471t1h3bc4.jpg)
Valuutavahetuse ja kullamüügiga tegelev Tavid kasvatas mullu puhaskasumit 31,3 protsenti 5,7 miljoni euroni, müügitulu langes 1,6 protsenti 158,7 miljonile eurole.
Eesti suurim kullakaupmees kasvatas võimsalt kasumit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2018. aastal maksis firma aktsionäridele välja dividende summas 2,31 miljonit eurot, millest Tavidi suuromanikule Alar Tammingule 1,96 miljonit eurot. Aasta varem maksis Tavid dividende kogusummas 1,9 miljonit eurot.
Mullu langes hõbeda müügist ning ehtekulla ja -hõbeda kokkuostust saadud tulu vastavalt 3,6 ja 2,7 miljoni euro võrra. Seevastu kasvas valuutavahetusest, makseteenustest ja investeeringukulla müügist saadud tulu kokku 4,9 miljoni euro võrra, selgub Tavidi möödunud majandusaasta aruandest.
Piirkonniti vaadelduna andis kogu grupi käibest suurima osakaalu ehk 53,8 miljonit eurot Eesti. Nii Bulgaaria, Poola, Taani, Läti kui ka Soome osakaalud grupi kogukäibest kasvasid, Norra ja Rootsi omad aga vähenesid.
Bulgaarias teenis firma mullu müügitulu 25,4 miljonit, Rootsis 19,3 miljonit, Taanis 16,4 miljonit ja Poolas 14,8 miljonit eurot. Lätis teenis grupp 11,7 miljonit, Soomes 10,5 miljonit ja Norras 6,7 miljonit eurot.
Eelmise aasta keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale oli 245, tööjõukulud kasvasid tunamulluselt 7,1 miljonilt 7,3 miljoni euroni.
Tavidi konsolideerimisgruppi kuulusid eelmise aasta lõpu seisuga ettevõtted kümnest Euroopa riigist. 2018. aastal lisandusid senistele kolm ettevõtet - üks Suurbritannias ning kaks Rumeenias. Kummaski riigis mullu reaalset majandustegevust veel ei toimunud.
Tavidi suurim omanik on Alar Tamming, kellele kuulub firmast 85 protsenti.