Õiguskantsler taotleb menetlust Eesti pankade vastu

Õiguskantsler Ülle Madise peab väga oluliseks tulevikus kortermajade soojusvarustusega seotud probleemide ja sealsete elanike kannatuste ärahoidmist ning lubab selle nimel tehtaval tööl pingsalt silma peal hoida. Foto: Matti Kämärä

Õiguskantsler Ülle Madise taotleb menetluse alustamist Eesti pankade tegevuse uurimiseks, kuna leiab, et need on seadnud ebaseaduslikke piiranguid täitemenetluse võlgnikele.

«Palun Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (TTJA) kaaluda riikliku järelevalve algatamist tarbijatele seadusega antud õiguste tagamise üle,» seisab Ülle Madise pöördumises.

Pöördumise tingis asjaolu, et õiguskantsler on saanud mitu kaebust pangakonto avamise ja sellega seotud põhimakseteenuste piiramise kohta.

Nende kohaselt ei ava pangad täitemenetluse võlgnikule  maksekontot  üldse või piiravad selle kasutamist nii, et inimene ei saa teha deebetkaardiga elementaarseid makseid ja internetipangas ülekandeid ega võtta sularahaautomaadist arestimata jäetud summa ulatuses sularaha. Tuvastatud on ka juhtumeid, kui pangakonto leping lõpetatakse pärast täitemenetluse alustamist.

Õiguskantsleri kiri puudutab tohutut hulka eestlasi, kuna 2019. aasta maikuu seisuga on Eestis kokku umbes 150 000 füüsilisest isikust täitemenetluse võlgnikku.

«Maksekonto avamine ja sellele ligipääsu võimaldamine on  üks olulisemaid finantsteenuseid, mis on inimese igapäevaelu korraldamiseks hädavajalik ning tagab talle sotsiaalse kindlustunde. Maksekontole kantakse mitmed tasud, toetused ja hüvitised ja selle kaudu saab tasuda erinevate kommunaalkulude - näiteks veevärgi, kaugkütte, elektri, gaasi - , lapse lasteaia või huvihariduse või kohtusse pöördumise kulude (näiteks riigilõivu) eest,» seisab õiguskantsleri kirjas.

Seega: kui krediidiasutus ei ava täitemenetluse võlgnikule maksekontot, siis piiratakse tema juurdepääsu ühele olulisemale finantsteenusele. Kui krediidiasutus ei võimalda aga täitemenetluse võlgnikul arestimata summa ulatuses teha internetipangas ülekandeid, tasuda deebetkaardiga või võtta automaadist raha, peab võlgnik minema selleks pangakontorisse ning maksma nende teenuste eest kõrget tasu - 2–5 eurot tehingu eest.

«Põhimakseteenuste piiramist ei saa põhjendada pelgalt krediidiasutuste sooviga lihtsustada kontrolli arestitud maksekonto üle. Õigusaktid ei luba selliselt täitemenetluse võlgniku tarbijaõigusi rikkuda,» leiab Madise.

Kohtutäiturid pooldavad õiguskantslerit

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsleri Kristi Hundi sõnul toetab koda õiguskantsleri seisukohta.

«Kahtlemata on tegemist võlgnike elukorraldust oluliselt mõjutava küsimusega. Kindlasti tuleks kuulata ära krediidiasutuste seisukohad, et kujundada edasisi võimalikke samme olukorra muutmiseks,» ürles Hunt.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on tema sõnul seisukohal, et võlgnikul peab olema võimalik kasutada pangakontolt arestivaba miinimumi nii kaardimakse, sularaha väljavõtmise kui ka digitaalmaksetena.

Pangad selgitavad

Swedbanki igapäevapanganduse juriidiliste teenuste juht Mare Ulp ütles õiguskantsleri kirja kommenteerides, et krediidiasutus võib keelduda konto avamisest võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidiasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt.

«Seega, kui võlgnikul on juba konto olemas ja see on arestitud, siis on õigustatud keelduda täiendava konto avamisest, sest see arestitakse samuti. Kui võlgnikul ei ole kontot ja vastab teistele panga tingimustele, siis konto küll avatakse, kuid sellele seatakse arest,» rääkis Ulp.

Kui kliendi konto on juba arestitud, saab ta kasutada deebetkaarti või kontori abi tehingute tegemiseks. «Näiteks ülekandeid saab sellisel juhul teha vaid kontoris. Deebetkaardiga saab arestitud konto puhul nii Swedbanki kui ka kõikide teiste Eesti pankade sularahaautomaatidest võtta välja sularaha arestija poolt lubatud väljamakse summas, kuid mitte rohkem kui konto vaba jääk,» lisas Ulp.

Sularaha väljavõtmise lubamise eelduseks on vastav märge kliendi kontol. Kui kliendi kontol on märge varade arestimisest, ei saa klient deebetkaarti kasutada ning peab pöörduma kontorisse.

LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum ütles, et LHV ei keeldu täitemenetluses võlgnikele kontode avamisest.

«Küll aga soovitame klientidele enne konto avamist teha kohtutäiturile avaldus elatusmiinimumi suunamiseks LHV-sse, et avatavat kontot ka reaalselt kasutada saaks. Kindlasti võib esineda juhtumeid, kui konto avamisest on ka keeldutud, kuid sellisel juhul ei ole põhjuseks arestitud kontod, vaid esineb põhjusena muid asjaolusid,» rääkis ta.

Kui LHV panga kliendi suhtes algatatakse täitemenetlus, ei ole pangal Priit Rumi sõnul  õigust juba avatud kontosid sulgeda ja seda ta ka ei tee.

Amet uurib asja

TTJA pressiesindaja Anne-Mai Helemäe sõnul on õiguskantsleri kiri väga värske, mistõttu saab amet hetkel öelda, et plaanis küsida selgitusi kõikidelt krediidiasutustelt, kes osutavad põhimakseteenuseid.

«Täna ei oska veel öelda, kuidas ja millistes ajaraamides me seda teeme,» ütles Helemäe.

KOMMENTAARID

Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm

Pankadel on kindlasti huvi tagada elanikkonnale võimalikult laiapõhine võimalus arveldusteenuste kasutamiseks. Isikutel, kelle osas on algatatud täitemenetlus, esinevad küll kahjuks mõned kitsendused. Näiteks võib pank keelduda täiendava konto avamisest juhul kui kliendil on juba samas pangas konto. Reeglina ei ole täiendava konto avamine antud juhul ka põhjendatud, kuna pangal on kohustus olemasolevad arestinõuded ka uuele kontole üle kanda. Kuna pangad peavad arestinõuete olemasolu konto avamisel kontrollima justiitsministeeriumi infosüsteemist, siis ei anna konto avamine ka uues pangas kliendile võimalust võlgnevuste tasumisest hoidmiseks. Täitemenetlusvõlgnike kontode kasutamine on piiratud, ning tehnilistel põhjustel ei ole osades pankades võimalik nt kasutada internetipanka, teistes jälle ei saa nimetatud kliendid hetkel veel kahjuks kaardiga kauplustes maksta. Küll aga on makseteenuste kasutamine võimaldatud deebetkaardiga näiteks pangaautomaadis sularaha sisse- ja väljamaksete kui ka pangaülekannete näol. Seega ei ole elektrooniliste makseviiside kasutamine täitemenetluse alustel isikutel välistatud. Pankade tehnilised lahendused on siinkohal erinevad ja samuti ka võimalike kitsenduste ulatus. Pangad teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et pakkuda võimalikult laia teenuste valikut kogu oma klientuurile.

Olemasoleva info põhjal ei oska me kommenteerida üksikjuhtumeid, kuid seaduses on toodud mitmeid aluseid, mille korral on pangad kohustatud maksekonto lepingu sõlmimisest keelduma või olemasoleva maksekonto lepingu lõpetama, seda eelkõige tulenevalt rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusest.

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand

Võlgnikuks olemine iseenesest ei tohiks olla takistuseks ühiskonnaelus osalemisel ning üldiselt vajalike teenuste, sh pangakonto kasutamise õiguse osas, ei tohi tarbijaid ebavõrdselt kohelda. Justiitsministeeriumi eesmärgiks on kogu aeg olnud, et võlgnikud arveldaksid just läbi pangakontode, mitte sularahas, sest siis on nii täiturile kui ka võlgnikule palju selgem ja arusaadavam menetluses osalemine. Samuti on sel juhul tagatud minimaalse sissetuleku säilimine, riigipoolsete toetuste maksmine jne.