Veeohutusstendidelt on varatatud 78 päästerõngast

Lõhutud veeohutusstend Foto: Päästeamet

Päästeamet kontrollis randadesse paigaldatud veeohutusstende ja leidis, et ligi neljandik neist on rikutud. 

Koostöös Päästeametiga olid kohalikud omavalitsused ja kogukondlikud organisatsioonid paigaldanud Eesti supluskohtadesse 584 veeohutusstendi. Stendid on varustatud esmaste päästevahenditega ning igal stendil on unikaalne number, mis väljakutse tegemisel lihtsustab abi kohalejõudmist. Päästeameti kontrollkäik näitas, et 47 veeohutusstendi on täielikult hävitatud, päästerõngad olid kadunud 78 stendilt. 

«Stendid on veekogude äärde paigaldatud, et õnnetuse korral saaks hädasolijatele appi minna ilma ennast ohtu panemata. Stendilt leiab info ja juhendid, samuti päästevahendid. Kahjuks ei ole kõik osanud päästevarustuse vajalikkust hinnata ja värske kontrollkäigu tulemusel saab öelda, et neljandik stendidest on rikutud ja puuduliku varustusega. Päästmisvahendite puudumine võib aga maksta kellegi elu,» ütles Päästeameti ennetusosakonna ekspert Mikko Virkala. 

Vandaalitsemine teeb muret ka kohalikele omavalitsustele ja randu haldavatele organistatsioonidele, sest kuigi Päästeamet värskendab stendide infotahvlid, peab kadunud või rikutud stendi asendama selle kohalik omanik. 

«Päästeamet on rikutud stendidele paigaldanud küll uued infotahvlid ning varustanud taas päästerõnga ja viskeliiniga, kuid tulutult, sest stende lõhutakse edasi. Stendi korrashoiu eest vastutab selle omanik ning palume omanikel hoida stendidel silm peal ja tagada nende korrasolek,» märkis Virkala. 

Avalikesse randadesse ja muudesse asukohtadesse veekogude ääres, kus inimesed võivad veeõnnetustesse sattuda, paigaldatakse tasuta päästevahendeid ka teistes riikides. Water Safety Ireland juht John Leech tõi näiteks, et kuigi ka Iirimaal lõhuti ja varastati alguses avalikke veeohutusstende, aitas päästevahendite kättesaadavus traagilise lõpuga veeõnnetuste hulka oluliselt vähendada.

Veeohutusstend Mändjala rannas Foto: Päästeamet