/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/10/20/800450t1h451e.jpg)
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul pole tööandjate ja ametiühingute kokkulepe ettepanekuna temani veel jõudnud, ent sellest hoolimata arvutas ta eile õhtul, milliseid kulusid alampalga tõstmine kaasa tooks.
Alampalga tõus toob üle 4 miljoni euro kulusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kogukulu, mis me hinnanguliselt kokku lõime, võib tööandjatele ja riigisektorile ulatuda hinnanguliselt 4-4,5 miljoni euroni. Eelkõige on see palgakulu ja maksukulu,» sõnas Pevkur. Kulud on suuremad tööandjatele endile, lisas Pevkur.
«Riigi kulu sealt on peamiselt kahel valdkonnal. Üks on sotsiaalministeerium, kus väga suur hulk vanemahüvitise saajaid saab alampalgaga võrdsustatud tasu. Haigekassa poole pealt ajutine töövõimetus, mida madalat palka saavad inimesed saavad alampalga pealt. Kohalikes omavalitsustes on meile teadaolevalt päris suur hulk inimesi, kes on seotud alampalgaga,» rääkis minister.
«Teiselt poolt kaasneb ka maksutulu. Põhimõte oli, et kui tööandjad ja ametiühingud kiiresti meie poole pöörduvad, siis valitsus on valmis seda arutama esimesel võimalusel,» kinnitas Pevkur.
Peaminister Andrus Ansip sõnas, et alampalga muutmine on tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu omavaheline kokkulepe ja ta uskus, et kui see valitsusse jõuab, seda ka aktsepteeritakse.
Riigi jaoks tähendab see tema sõnul pigem tulude suurenemist – sotsiaalmaksu hakatakse rohkem maksma, ka mõned trahvid on palga alammääraga seotud. «Kuid ma ei ole kindel selles, et kohalikud omavalitsused võiksid väita sedasama. Kohalikele omavalitsustele tähendab see täiendavat kulu,» sõnas Ansip.
«Üldiselt on riigis juba aegu lahti seotud igasuguseid riigi kulutusi alampalga määrast. Iseenesest ei ole millegagi põhjendatud ka see, et vanemahüvitise alammäär on seotud alampalga määraga, mida kaks eraõiguslikku isikut omavahel kokku lepivad. Nendest kokkulepetest ei peaks sündima näiteks uued trahvimäärad,» arvas Ansip.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et riigil juriidilist kohustust seda kokkulepet kinnitada ei ole, kuid üldiselt seda kaldutakse tegema tõesti.