Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Estcoin'i ei tule (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Estcoin.
Estcoin. Foto: HO / AFP / Scanpix

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus paistab olevat lõplikult loobunud e-residentsuse programmi eelmise juhi Kaspar Korjuse ideest luua Eestis maailma esimene riiklik krüptovaluuta nimega estcoin.

Estcoin'i idee sai avalikuks 22. augustil 2017, mil Korjus esimest korda estcoin'i idee välja käis. Tema toonase nägemuse kohaselt võinuks estcoin'e hallata ja esmase krüptomüntide pakkumise (Initial Coin Offering – ICO) läbi viia Eesti riik, kuid kasutada saanuks seda igaüks, kes on liitunud e-residentsuse programmiga.

Ideest kantuna jõudis estcoin ka e-residentsus 2.0 jätkuprogrammi ideede sekka. Täpne sõnastus oli selline «Jätkata riiklikke ümarlaudu  ametnike ja tehnoloogidega, et analüüsida tehisintellekti e-residentsuse, plokiahelal põhineva digitaalse  identiteedi ja kogukonnapõhise estcoin  token ’i teemat.»

Räägitud on ka sellest, et sellest võiks saada vaid e-residentide endi vaheline käibevahend. Kuid tänaseks on selge, et idee on vähemalt praegu maha maetud.

«Toonane Kaspari ideega blogipostitus tõi kaasa palju arutelusid ja jõudis küll ettepanekuna seda teemat analüüsida ka valgesse raamatusse. Aga konkreetseid plaane estcoin'iga seoses meil ei ole ja lähiajal ka ei tule,» tõdes e-residentsuse programmi pressiesindaja Katrin Vaga.

Ühtlasi kinnitas Vaga, et ei EASil ega e-residentsuse programmil pole midagi pistmist hiljuti avatud veebilehega estcoin.ee.

«Seda võib pidada küll kuritahtlikuks algatuseks, me oleme nendega mitu korda ühendust otsinud, aga pole saanud vastust. Eesmärk on see maha saada,» rääkis Vaga.

Eesti Pank on aga algusest peale olnud estcoin'i idee vastu väga kriitiline.

«Riikliku initsiatiivi korras oleks väga ohtlik pakkuda mitteresidentidele alternatiivseid finantsteenuseid, mis aitaks neil kõrvale hoida rahvusvaheliselt kokku lepitud ja pankadele kehtivatest rahapesu tõkestamise nõuetest,» on öelnud keskpanga praegune president Madis Müller.

Tagasi üles