/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2015/01/27/3709899t1h43a4.jpg)
Reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA- stabiilse väljavaatega. Lühiajaline reiting kinnitati senisel tasemel A-1+.
Reitinguagentuur S&P kinnitas Eesti reitingu kõrgel tasemel (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reitingu stabiilne väljavaade näitab agentuuri ootusi Eesti tugeva majanduskasvu jätkumisele.
Eesti reitingut toetavad S&P teatel riigi tugevad institutsioonid. Kuigi uue valitsuse poliitikas pole veel täit selgust, on agentuuri hinnangul olulisemates poliitilistes teemades siiski laiapõhjaline konsensus, nagu üldiselt mõõdukas eelarvepoliitika, Eesti konkurentsivõime tugevdamine ja kuulumine Euroopa Liitu ning NATO-sse
Agentuuri hinnangul jätkab Eesti uus valitsus varasemaga sarnase majandus- ja eelarvepoliitikaga, oodata on vähese eelarvepuudujäägi ning jooksevkonto ülejäägi jätkumist järgnevatel aastatel.
Senisest pisut lõdvemas eelarvepoliitika ei näe agentuur midagi halba. Eesti riigi võlakoormus on jätkuvalt euroala väikseim ja Eesti on jätkuvalt netolaenuandja. Agentuur ootab mõne aasta pärast taas tasakaalus eelarveni jõudmist.
Väikese avatud majandusena sõltub Eesti majanduskasv peamiste ekspordipartnerite käekäigust euroalal ja Skandinaavias.
Eesti majandus kasvab agentuuri hinnangul edaspidi keskmiselt 2,7 protsenti aastas. Arvestades kõrget palgakasvu ja madalat töötuse määra, on peamine kasvu vedaja eratarbimine. Samas jääb majapidamiste säästude tase kõrgeks, peegeldades viimase finantskriisi järgset ettevaatlikkust.
Isegi kui majanduskasvu numbrid jäävad senisest väiksemaks, liigub Eesti majandus järgmistel aastatel siiski lähemale euroala keskmisele tasemele. Ehitussektor on hakanud jahtuma, kuid kasvu hoiavad üleval suurema lisandväärtusega ekspordisektorid, eriti teenuste eksport.
Jätkuvalt kõrge tööjõupuudus ning tööealise elanikkonna vähenemine piiravad pikemaajalist majanduskasvu perspektiivi.
Reitingu tõstmist kaaluks agentuur siis, kui Eesti keskmine sissetulek jõuaks euroala keskmisele lähemale, mida peaks peegeldama tootlikkuse kasv kõrgemat palka saavates sektorites, eelkõige teenuste sektoris.
Reitingu alandamist võidakse kaaluda juhul kui ilmnevad välised tasakaalustamatused (palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus pikema aja vältel), geopoliitilised või regionaalsed riskid suurenevad ning avaldavad mõju majandusele. Kuid arvestades Eesti kuulumist ELi ja NATOsse, peab agentuur seda ebatõenäoliseks.