Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Perens: kui laenuvõtjaid on vähe, ei saa inimestele raha vägisi kätte suruda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Priit Perens
Priit Perens Foto: Laura Oks

Eestis tegutsevatel pankadel rahavarudega probleeme ei ole, Swedbanki Eesti peadirektori Priit Perensi sõnutsi on laenumahtude vähenemine seotud hoopis nõudluse vähesusega.
 

«Laenukraanide lahtiolek Eestis ei ole kuidagi seotud Euroopa Keskpanga refinantseerimistingimustega,» kommenteeris Perest pakutavat 1-protsendilist laenu pankadele, mida Eesti Panga vahendusel saavad kasutada ka siin tegutsevad pangad.

Swedbank finantseerib oma laene oma deposiitidest ning kapitali olemasolu ei ole panga jaoks probleem. Laenumahtude vähenemine on Perensi kinnitusel seotud hoopis krediidikõlbliku nõudluse vähesusega.

«Meie oleme huvitatud oma laenuportfelli kasvatamisest, sest see on meie äri ja enamik meie tuludest tuleb intressidest. Kuid selleks, et vältida Snorase taoliste ekstsesside kordumist, peame laenude väljastamisel arvestama klientide laenuvõimega ehk siis potentsiaalse tagasimaksmise võimega, seega võib osa klientide nõudlus jääda rahuldamata,» nentis ta.

Eesti on Euroopas üks väheseid turge, kus pangad reaalselt konkureerivad laenukliendi pärast. «Siiski, kui laenuvõtjaid on vähe, ei saa inimestele ja ettevõtetele raha vägisi kätte suruda,» kommenteeris Perens.

Eesti majandus sõltub väga suures osas ekspordist. Ekspordi langus tooks selgelt kaasa ka majanduskasvu kahanemise. Meie peamised ekspordi sihtturud on Soome, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa, kelle majandus on suhteliselt heas olukorras.

«Lisaks on Eesti eksport seni pärast iga majanduslangust maailmas hoopis kasvanud. Seega olen Eesti majanduse kasvu suhtes siiski ettevaalikult positiivselt meelestatud. Negatiivset majanduskasvu ma ei usu,» rääkis Perens ja lisas, et hetkel on raha hind veel suhteliselt odav ning vähemalt Euroopas on lähitulevikus ette näha selle kallinemist.

Tagasi üles