Ekspert: kriis Eesti Energias mõjub kinnisvarahindadele laastavalt

Narva korterelamud. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kuni tuhande töökoha kadumine Ida-Virumaalt toob tõenäoliselt kaasa elanike lahkumise ja mõjub laastavalt piirkonna kinnisvarahindadele, mis on juba praegu ühed madalamatest Eestis, prognoosib kuulutusteportaali Kinnisvara24.ee tegevjuht Kalev Roosiväli.

Roosiväli prognoosis, et töökohtade arvu vähenemine sunnib paljusid Ida-Virumaa elanikke kolima teistesse maakondadesse, kus on suurem nõudlus tööjõu järele, sest sobiva töökoha puudus on üks peamisi elukoha vahetuse ja linnastumise põhjuseid. Elukohavahetus suurendab aktiivsust kinnisvaraturul ja kui pakkumine kasvab nõudlusest kiiremini, siis järgneb hinnalangus. «Turu languse tõttu on neil, kes soovivad ära kolida, keerulisem oma vara müüa. Ostuhuviliste jaoks on hinnalangus positiivne, kuid vara väärtuse langus teeb laenu taotlemise keerulisemaks, sest pangad nõuavad suuremat sissemakset või lisatagatist,» selgitas Roosiväli.

Kinnisvara24.ee andmetel ületab kinnisvarapakkumine Ida-Virumaal tugevalt nõudlust. Portaali tegevjuht Kalev Roosiväli tõi välja, et kõige rohkem aktiivseid kinnisvara müügi- ja üürikuulutusi on ootuspäraselt Harjumaal, kus tehakse ka enim tehinguid. «Lisaks Harjumaale on palju aktiivseid kinnisvarakuulutusi teistes elanike arvult suuremates maakondades Tartumaal, Pärnumaal ja seejärel Ida-Virumaa, kus on hetkel müügil 1841 kinnisvaraobjekti ja üürile pakutakse 269 objekti. Portaalis müüdavate Ida-Virumaa korterite ja majade keskmine ruutmeetri hind on 700 eurot, kuid reaalselt tehtavate tehingute hind jääb sellele kordades alla.»

Maa-ameti 2018. aasta statistika alusel tehti Ida-Virumaal aasta jooksul 2160 korteriomandite ostu-müügitehingut keskmise ruutmeetri hinnaga 248 eurot. Keskmine ruutmeetrihind oli Ida-Virumaaga võrreldes madalam vaid Valga ja Jõgeva maakondades ning samal tasemel Järvamaal, kõikides teistes maakondades oli korterite turuväärtus kõrgem. 2018. aastal tehti Ida-Virumaal 8% kõikidest Eesti kinnisvaratehingutest, samal ajal kui tehingute väärtus moodustas 2,3% kogutehingutest. Kui Eesti keskmise kinnisvaratehingu hind oli 69 876 eurot, siis Ida-Virumaal jäi see 20 000 piirile, langedes aasta varasemaga võrreldes ligikaudu 7000 euro võrra.

Pindi Kinnisvara ida regiooni juht Rene Zorin täpsustas, et nõudlus Ida-Virumaa elupindade järele ja kinnisvara väärtus on piirkonniti tugevalt diferentseeritud. «Kõige hinnalisemad Ida-Virumaa korterid asuvad piirilinnas Narvas. Sel aastal on Narva korteritest eluruumidele sõlmitud 330 ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 408 eurot ruutmeetri kohta. Vaid 50 kilomeetri kaugusel asuvas Kohtla-Järvel on aga olukord hoopis teine – seal on ostu-müügitehinguid tehtud tänavu ligikaudu sama palju, kuid 350 tehingu keskmine ruutmeetrihind on 114 eurot.»

Kui võrrelda lisaks aritmeetilisele keskmisele ka mediaanhindu, siis on Narva ja Kohta-Järve korterite ruutmeetri hinnaerinevus lausa 4,5-kordne. «Veel drastilisem on olukord Kiviõlis, kus keskmine müüdud korteri ruutmeetrihind oli 52 eurot,» lisas Zorin, kes selgitas, et madal kinnisvarahind tuleneb sellest, et Ida-Virumaalt on palju inimesi ära kolinud ja sealt võib leida terveid kvartaleid maha jäetud korterelamutega. 

Statistikaameti andmetel asuvad Ida-Virumaal Eesti kõige madalama asustustihedusega piirkonnad – näiteks on asustamata 78% Alutaguse vallast ja 73% Lüganuse vallast. Eesti linnadest on asustamata maa osatähtsus kõige suurem Narva-Jõesuus, kus asustus puudub 72% linna maa-alast. Uusi maju Ida-Virumaale väga palju ei ehitata – vaid 2,9% maakonna eluruumidest on ehitatud pärast aastatuhande vahetust ehk viimase 19 aasta jooksul.