Ratas: energeetikud võivad julgeoleku tagamiseks jääda palgale tööd tegemata (17)

Janno Riispapp
, reporter
Copy
Jüri Ratas mullu Auvere elektrijaama avamisel.
Jüri Ratas mullu Auvere elektrijaama avamisel. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Peaminister Jüri Ratase sõnul kaalub valitsus võimalust hoida energiajulgeoleku kaalutlustel Eesti Energia inimesi palgal ka olukorras, kus nad igapäevaselt tööd ei tee. Rahandusminister Martin Helme sõnul oleks selle kulu 10-20 miljonit eurot.

Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et on kohtunud energeetikute ametiühingute esindajate ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teenistujatega arutamaks riigi võimalusi lahendada Ida-Virumaa 

«Neid inimesi, kes teevad seda ülivajalikku ja spetsiifilist tööd, neid tuleb hoida. Kui täna näeme, et nii või teisiti põlevkivi kasutus langeb elektrienergia tootmisel, meil on uued lahendused juba täna laual. Kui oli riigi eelarvestrateegia arutelu, arutasime põlevkivi rafineerimistehast, Eesti Energia pingutab selle nimel, et teha uus õlitootmistehas, mis on eelrafineerimistehase eelduseks,» rääkis peaminister.

«Loomulikult valitsus kaalub ka neid võimalusi – kui räägime elektrienergia julgeoleku reservist või strateegilisest varust – jah, see võibolla tähendab, et tuleb ühel hetkel inimesi hoida ka palgal ja nad reaalselt igapäevaselt tööd ei tee,» ütles Ratas.

Eesti Energia uusi otsuseid enne septembrit ei tee, kuna need sõltuvad väga palju CO2 kvoodi turuhinnast.

Peaministri kinnitusel ei tohiks mingil juhul saata inimesi päevapealt koju, kuid aru peab saama Eesti keskkonnajalajäljest. «Põlevkivi, midagi pole teha, aga tema osakaal tasapisi väheneb, see on reaalsus. Aga peame olema targad, et leida sellest põlevkivist veel väärtuslikumaid tooteid, näiteks see sama õlitootmine ja sealt edasi teeme otsuse eelrafineerimistehase osas.»

Rahandusminister Martin Helme sõnul on Vene kvoodivaba elektri osakaal elektribörsil Nord Pool küll mõni protsent, kuid Balti turul, mida ta mõjutab, on selle osakaal 20 protsenti.

«Üks variant on panna imporditoll. See on poliitiline ja delikaatne otsus, üks variant on küsida minna ja küsid Euroopa Liidult riigiabi luba [elektritootmise moderniseerimiseks]. Me teame, et Poolal on see õnnestunud, kus riik saab eraldada oma energiatootjale CO2 kvooti sisuliselt tasuta ehk nad ei pea turult ostma seda, vaid saab kvooti kasutada väiksema hinnaga või üldiselt anda tasuta,» rääkis rahandusminister.

Helme tõdes, et pikas plaanis on lahenduseks põlevkivist elektri asemel õli tootmine, kus kvoot ei mängi sellise rolli. «Siin on vaja suuri investeeringuotsuseid: põlevkiviõlitehase loomine on üks, aga rafineerimistehas on veel teine asi siin juures. Me räägime sadades miljonites olevatest investeerimisotsustest.»

Töötajate reservis hoidmine ajal, kui Eesti Energia elektrit toota ei saa, tähendaks Helme sõnul 10-20 miljoni euro suurust kulu.

Kommentaarid (17)
Copy
Tagasi üles