Päevatoimetaja:
Sander Silm

Lux Express: uued rongid Elronile on väga halb mõte (24)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Bussiettevõtja Hugo Osula (vasakul)
Bussiettevõtja Hugo Osula (vasakul) Foto: Mihkel Maripuu

Bussifirma Lux Express on selgelt vastu majandusminister Taavi Aasa plaanile asuda süsinikdioksiidi kvoodirahade eest Elronile uusi ronge ostma.

«Lugesin meediast, et Eesti plaanib juurde osta neli uut rongi. Ma ei arva, et see on hea mõte, hoopis vastupidi,» kirjutas Lux Express Grupi omanik Hugo Osula Taavi Aasale ja rahandusminister Martin Helmele.

Osula põhjendab oma arvamust sellega, et lähiaastail on oodata väga kiiret ühiskonna seisukohalt olulisima transporditeenuse ehk bussiliikluse kallinemist. See tähendab omakorda, et riigil tuleb hakata bussiliikluse kvaliteedi ja mahu tagamiseks hoopis sellesse valdkonda suunama rohkem riigieelarvelisi vahendeid.

Ta prognoosib kohaliku bussiliikluse olulist kallinemist kahe-kolme aasta jooksul seoses bussijuhtide «dramaatilise palgatõusu nõudega». Samuti tekitab selline palgatõus ja veoühiku kallinemine tema hinnangul olukorra, kus paljusid seni veel piletitulul toiminud madalama nõudlusega linnadevahelisi liine tuleb hakata doteerima.

Osula viitab ka sellele, et praegune reisirongide veomaht on määratud suuresti nn tipukoormuse järgi, mis genereerib tänu väga väikesele reisijate omapanusele suurt nõudlust.

Nii näiteks maksab reisija Tallinna–Tartu ekspressrongi pileti eest keskmiselt 4,94 eurot, Tallinna–Narva liinil 3,87 ja Tallinna–Viljandi liinil 0,69 eurot.

Samas käitatakse suurt osa veomahust väljaspool tipptundi või nädala keskel väga madala täituvusega.

«Probleem seisneb selles, et tippkoormuse järgi planeeritud veomaht muudab rongide eripärast tingituna kogu opereerimise suurt dotatsiooni vajavaks,» kirjutab Lux Expressi omanik. «Seetõttu tuleks reisirongi opereerida pidevalt kõrge täituvuse ning kilomeetritulukusega ja tipptundide maht oleks mõistlik kompenseerida kümme korda odavamat kilomeetrihinda pakkuva bussitranspordiga.»

Lisaks leiab Osula, et keskkonnanõuetest lähtuvalt ei tohiks ühtegi diiselrongi rohkem praegusesse rongiparki lubada.

«Praegu kasutuses olevate Flirt DMU diiselrongide saastenormid on võrreldamatult madalamad EURO 6 nõuetele vastavate busside normidest, mistõttu näiteks lämmastiksaaste ületab kaasaegse bussi saastet mitmeid kordi. Kokkuvõttes leian, et tasuta maakondliku ühistranspordi arendamine ja täiendavate rongide soetamine ning dotatsioonimahtude kasvatamine loob olukorra, kus seni vaid piletitulul põhinenud  bussitranspordivõrgustik hakkab iseäranis vähese tasuvusega, ebasoodsamatel kellaaegadel väljuvate ning regionaalpoliitiliselt oluliste liinide puhul lagunema,» seisab bussifirma omaniku kirjas.

Juba lähiaastail võib valitsus tema hinnangul seista iseenda otsuste tõttu küsimuse ees, kuidas doteerida ka kõiki neid vedajaid, kes on seni piletitulupõhiselt ise hakkama saanud ja arenenud, tasudes igal aastal riigile maksudena 10–12 miljonit eurot.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul võidakse Elroni uued hübriidrongid soetada süsinikdioksiidi (CO2) kvoodi müügist saadava rahaga.

Aas ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et riigieelarve strateegia arutelude käigus arutati uute rongide ostu pikemalt mitmel korral ning seejures jõuti järeldusele, et tegu on projektiga, mis on suunatud keskkonnasõbralike liikumisviiside arendamisele.

«Süsinikdioksiidi statistikakaubandusest on Eestisse võimalik saada päris märgatavat ressurssi. Osa sellest ressursist on vabalt kasutatav, osa sellest on kasutatav sihtotstarbeliselt just nimelt roheliste projektide elluviimiseks,» rääkis majandusminister.

Aas märkis, et spetsialistid selgitasid, et kuna seekord on kavas osta hübriidronge, siis oleks nende ost võimalik roheprojektide kaudu.

Majandus- ja taristuminister teatas teisipäeval, et teeb lähinädalatel valitsuskabinetile ettepaneku soetada Elronile neli uut rongi, mis võimaldab väljumiste lisamist Tartu, Narva ja Viljandi suundadele.

Elroni juhatuse esimees Merike Saks ütles BNSile, et uued rongid võiksid liinile jõuda kõige varem kahe kuni kolme aasta pärast

Elron teatas sel nädalal, et keelab reisijate mugavuse huvides ülerahvastatud tippaegade rongidel reisijatel jalgrattaid rongidesse tuua.

Tagasi üles