/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/02/26/11827124t1hdec3.jpg)
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2019. aasta esimeses kvartalis ligi 11 450 vaba ametikohta, mida on aastatagusest 8 protsenti ning eelmisest kvartalist 9 protsenti enam.
Vabade töökohtade arv kasvas hüppeliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega on Eestis jätkuvalt üle 10 000 vaba ametikoha, taoline trend on püsinud alates 2017. aasta esimesest kvartalist, teatas statistikaamet.
Ametikohtade koguarv oli esimeses kvartalis 608 150, mis on eelmise kvartaliga võrreldes ligi 2 protsenti suurem. Ametikohtade koguarvus on jätkuvalt suurim töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusala osatähtsus.
Lisaks on töötlev tööstus ja kaubandus jätkuvalt Eesti suurimad tööpakkujad – neil tegevusaladel oli vabade ametikohtade arv esimeses kvartalis vastavalt ligi 1500 ja 1800. Neile järgnes avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 1100 vaba ametikohaga.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli esimeses kvartalis 1,9 protsenti, mis oli 0,1 protsendipunkti võrra suurem kui 2018. aasta esimeses kvartalis. Vabade ametikohtade määr oli esimeses kvartalis kõrgeim info ja side ning finants ja kindlustustegevuses, madalaim põllumajanduses ja mäetööstuses.
Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid esimeses kvartalis kõikidest ametikohtadest 27 protsenti. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 2,6 protsendiga ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 2,1 protsendiga. Kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 2 protsenti ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1,6 protsenti.
Enamik ehk 75 protsenti vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harju maakonnas, sealhulgas Tallinnas 64 protsenti. Järgnesid Tartu 8 protsendi, Pärnu 4 protsendi ja Ida-Viru 3 protsendiga. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Jõgeva maakonnas ning madalaim Hiiu ja Põlva maakonnas.
Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive ehk tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku oli tänavu esimeses kvartalis ligi 90 000, mis on võrreldes eelmise kvartaliga 10 protsenti vähenenud. Kuid võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga on tööjõu käive jäänud samale tasemele.
Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arvu poolest olid esimeses kvartalis esikolmikus endiselt töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning ehitus. Kõigist töölt lahkunud töötajatest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 12 protsenti.