/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/04/2023397t1hd745.jpg)
Euroopa Liidu intellektuaalomandi ameti (EUIPO) värske uuringu järgi kaotab Eesti võltsimise ja piraatluse tõttu kuni 95 miljonit eurot aastas.
Uuring: Eesti kaotab võltsimise ja piraatluse tõttu 95 miljonit aastas (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogu Euroopa Liidus oli 11 peamises majandussektoris võltsimise ja piraatluse tõttu tekkiv kahju kuni 60 miljardit eurot aastas, selgub värsketest andmetest.
Eestis moodustab 95 miljoni euro suurune aastakahju 11 sektoris müügist kokku 7,6 protsenti. Kaotatud müügitulu Eestis on 72 eurot kodaniku kohta aastas.
EUIPO on viie aasta jooksul ehk perioodil 2012–2016 jälginud võltsimise majandusmõju 11 sektorile, mis on teadaolevalt haavatavad intellektuaalomandiõiguste rikkumise suhtes. Nendeks on kosmeetika ja isikliku hügieeni tooted, rõivad, jalatsid ja tarvikud, spordikaubad, mänguasjad ja mängud, ehted ja kellad, käe- ja reisikotid, muusikasalvestised, piiritusjoogid ja veinid, ravimid, pestitsiidid ja nutitelefonid.
«Euroopa majanduskasv ja töökohtade loomine sõltub sellistest tööstussektoritest nagu selles uuringus käsitletud 11 sektorit. Seejuures näitavad uuringud, kuidas võltsimine ja piraatlus võivad ohustada majanduskasvu ja töökohti,» ütles EUIPO tegevdirektor Christian Archambeau.
Arvestades, et seaduslikud tootjad toodavad vähem, kui nad toodaksid võltsimise puudumisel, palgates seetõttu ka vähem töötajaid, märgib analüüs, et EL-is on nendes sektorites otseselt kaotatud kuni 468 000 töökohta.
See on teine EUIPO avaldatud ja kogu sektorit hõlmav hinnang võltsimise ja piraatluse majandusmõju kohta peamistes majandussektorites, mis on teadaolevalt haavatavad intellektuaalomandiõiguste rikkumise suhtes.
Uuringu kohaselt on kaotatud müügitulu alates esimesest analüüsist 2018. aastal EL-i tasandil vähenenud kõikides uuritud sektorites, välja arvatud kahes: rõivad, jalatsid ja tarvikud ning kosmeetika ja isikliku hügieeni tooted.
Uuritud sektoritest on EL-is müügimaht ja tööhõive suurim rõivaste, jalatsite ja tarvikute sektoris. Seal kaotab Euroopa Liit võltsimisele ja piraatlusele ligikaudu 28,4 miljardit eurot aastas ehk 7,8 protsenti kogumüügist.
Eestis kitsamalt kaob selles sektoris 48 miljonit eurot aastas ehk isegi 9,9 protsenti müügist.
Kosmeetika ja isikliku hügieeni toodete sektoris on kahju üle Euroopa Liidu aga 7 miljardit eurot, mis on 10,6 protsenti selle sektori kogumüügist. Eestis on see mõnevõrra väiksema osakaaluga: piraatlusele ja võltsimisele kaob 2 miljonit eurot ehk 5,7 protsenti sektori mahust.
Suur väärtus, leebed karistused ja suur tasuvus ajendavad kuritegelikke rühmitusi tegelema võltsimisega. Selliste rühmituste tegutsemisviisid muutuvad üha keerukamaks, sest tehnika ja levituskanalid arenevad koos võltsitava tootevaliku laienemisega, märkis EUIPO uuringus.
Võltsijad kasutavad oma ärimudelites toodete turustamiseks ja ebaseadusliku digitaalsisu levitamise ja tarbimise edendamiseks märkimisväärses ulatuses internetti.
Veebilehed, kus müüakse võltskaupu, saavad kasu täiendavatelt reklaamituludelt, mida genereerivad suure riskiga pakkumised – täiskasvanuteemad, mängurlus, kahjurvara – ning paradoksaalsel kombel ka õiguspärased tootemargid, mis kannatavad selliste veebilehtede pakkumiste tõttu kahekordselt.
Peale võltsitud kaupade pakkumise ja piraatsisu analüüsimise on EUIPO uurinud ka nõudlust, täpsemalt Euroopa Liidu kodanike suhtumist intellektuaalomandiõigustesse ja ebaseadusliku tarbimise valmidust. Tarbijaid ajendavad võltsitud kaupu ostma muu hulgas väiksem hind, kerge kättesaadavus ja selliste ostude vähene sotsiaalne hukkamõist.