/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/08/11/4370189t1h0897.jpg)
Sotsiaalministeeriumi tellimusel töötushüvitisi analüüsinud Praxise mõttekoja hinnangul on kehtiv süsteem liiga jäik ega arvesta muutustega tööturul.
Analüüs: Eesti töötushüvitiste süsteem on liiga jäik ja vajab reforme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks ei ole töötushüvitise saamise ajal võimalik teha juhutöid, kuigi need aitavad hoida sidet tööturuga, märkis Praxis analüüsis. Mõttekoja hinnangul võiks töötushüvitist edaspidi saada ka niinimetatud tööampsude tegemisel, et soodustada töötamise harjumuse püsimist ja sidet tööturuga.
Töötasu ja töötushüvitise samaaegne saamine võiks Praxise soovituse järgi olla lubatud kokku ühe kuu vältel kogu töötuks olemise aja jooksul.
Analüüsis märkis mõttekoda, et õigus töötushüvitisele on vähestel töötuks jäänutel: töötukassa andmeil sai uutest registreeritud töötutest töötuskindlustushüvitist vaid 33 protsenti ja töötutoetust 26 protsenti.
Praegu on teiste seas kindlustamata näiteks FIE-d, notarid, kohtutäiturid, ja vabakutselised loovisikud. Praxise soovituse kohaselt ei tohiks töötushüvitise saamine sõltuda hõivevormist.
Praegused hüvitised ei taga mõttekoja hinnangul tööotsingute ajaks piisavat majanduslikku toimetulekut ega hoia ära vaesusesse langemist.
Statistikaameti andmetel elas 2017. aastal 52,3 protsenti töötutest suhtelises vaesuses ja 20,9 protsenti absoluutses vaesuses. Võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega paistab Eesti silma töötute keskmisest suurema vaesusega.
Kuna hüvitised on madalad ja neid on õigus saada vähestel, ei võta paljud ennast töötuna arvele ja jäävad seetõttu ilma tööturuteenustest, mis aitaks tööturule naasta. Samuti võib töötushüvitiste madal katvus soodustada varajast tööturult lahkumist, märkis Praxis.
Kui praegu on töötushüvitise suurus esimesed 100 päeva 50 protsenti ja alates 101. päevast 40 protsenti töötu eelnevast töötasust, siis mõttekoda soovitab tõsta sissetulekul põhineva töötushüvitise suuruse esimesel 100 päeval 60 protsendini eelnevast töötasust.
Samuti soovitab Praxis tõsta hüvitise miinimummäära. Kui praegu on töötutoetus seotud töötasu alammääraga, siis edaspidi võiks selle asemel olla baasmääras hüvitis, mille suurus oleks seotud uuendatud elatusmiinimumiga.
Praxise pakutud metoodika järgi oleks 2018. aastal elatusmiinimumi piir 267 eurot. Töötutoetuse suurus 2019. aastal on kuni 175 eurot kuus.
Kindlustuskaitse võiks mõttekoja hinnangul kehtida nii sunnitud kui ka vabatahtliku töötuse korral. Vabatahtliku töötuse korral võiks hüvitis maksmise alguses olla madalam kui sunnitud töötuse korral.
Samuti soovitab Praxis kehtestada osaliselt leebemad nõuded kindlustusstaažile. Kehtiv süsteem on küll mõttekoja hinnangul EL-i liikmesriikidega võrreldes pigem helde, kuid kaaluda võiks baashüvitisele kvalifitseerumiseks mõeldud perioodi pikendamist, milleks võiks olla 6 kuud 36 kuu jooksul. Praeguse süsteemi kohaselt peab töötutoetuse jaoks olema hõivatud olnud 6 kuud 12 kuu jooksul.
Töötushüvitise maksmise kestuse soovitab mõttekoda siduda tööturuolukorraga ehk majanduse headel aegadel lühendada maksmise perioodi ja halbadel aegadel pikendada.
2018. aastal tellis sotsiaalministeerium töötushüvitiste süsteemi kaasajastamise ettevalmistamiseks Praxiselt analüüsi. Analüüsi käigus hinnati, kas ja milliseid muudatusi on vaja teha töötushüvitise süsteemis ning kuidas peaks töötushüvitiste süsteem võtma arvesse majandustsüklite mõju töötusele.