Põllumajanduslike majapidamiste arv vähenes kümne aastaga kolm korda

Kartulikoristus. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Võrreldes eelmise põllumajandusloendusega on põllumajanduslike majapidamiste arv vähenenud ligi kolm korda, teatas statistikaamet.

Võrreldes eelmise, 2001. aasta põllumajandusloendusega on 2010. aastal põllumajanduslike majapidamiste arv vähenenud ligi kolm korda. Üle kahe korra on vähenenud ka põllumajandustööga seotud inimeste arv ja nende tööjõukulu.

Seevastu on kasutatav põllumajandusmaa on suurenenud 8 protsenti ja on 941 000 hektarit, sellest 12 protsenti on siiski tootmiseks mittekasutatav hooldatav püsirohumaa.

Seega on Eestis võrreldes Euroopa Liidu (EL) keskmisega tunduvalt rohkem tootmiseks mittekasutatavat, kuid heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras hoitavat maad, mille eest saadakse ka EL toetusi (EL keskmine 2007. aastal oli 0,9 protsenti).

Põllumajandustööga seotud inimestest ligi kolmandikul on töökoht ka väljaspool majapidamist ning neist 85 protsendi jaoks on põllumajandus vaid lisategevus.

13 protsenti põllumajanduslikest majapidamistest tegeleb põllumajanduse kõrvalt ka muude mittepõllumajanduslike tegevustega kasutades selleks majapidamise maid, hooneid või seadmeid (lepinguline töö, metsandus, turism jm).

Enam kui 1300 majapidamist loodab täiendavat tulu leida mahepõllumajandusest — võrreldes 2003. aastaga on mahepõllumajandusmaa ja mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekul olev maa kolmekordistunud ulatudes nüüd juba ligi 122 000 hektarini. Lisaks täiendavate tuluallikate otsimisele, püütakse vähendada ka põllumajandustootmise kulusid kasutades selleks kaasaegseid tootmismeetodeid.

Juba üle veerandi haritavast maast haritakse alternatiivseid tootmismeetodeid ehk madalkündi või otsekülvi kasutades, mis võimaldab tootmiskulusid optimeerida ja on ka keskkonnasõbralik.

Eestis toimus põllumajandusloendus 1. septembrist 15. novembrini 2010. Põllumajandusloendus oli kohustuslik kõigile liikmesriikidele ja seda rahastas osaliselt Euroopa Liit.