Narva ametiühingu juht: kui lahendust ei leita, siis sõidame Tallinnasse ja võtame pealinlastelt töö ära

Narva energeetikud nõuavad nii palgatõusu kui kõigi seniste hüvede säilitamist. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Narva Energia ametiühingu esimees Andrei Zaitsevi sõnul on vaja lahendust Eesti Energia sundpuhkuste ja koondamiste jaoks, sest muidu kaotab piirkond spetsialiste. Kui ametiühingut ja töötajaid kuulda ei võeta, siis on tõenäoline, et tulevad piketid ja demonstratsioonid.

Eesti Energia teatas, et saadab 1300 töötajat sundpuhkusele. Põhjuseks toob ettevõte elektri tootmise vähenemist kõrge CO2 kvoodi ja Vene elektri konkurentsi tõttu. Eesti elektrijaama töötajad saadeti sundpuhkusele juba aprillis. Lisaks on ettevõte selle aasta algusest koondanud 400 inimest. 

Narva Energia ametiühingu esimees Andrei Zaitsevi sõnul peavad sundpuhkuse ettepaneku saanud töötajad otsustama, kas on sellega nõus või soovivad koondamist. «Osa inimesi ilmselt siiski loodab, et olukord muutub. Nii palju kui ma Hando Sutterist aru sain, siis otsus võetakse vastu millagi septembris,» rääkis ta.

Zaitsev kohtus eile peaminister Jüri Ratase, majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ja sotsiaalminister Tanel Kiigega. «Kõik said aru, et probleem on tõepoolest olemas ja sellele tuleb leida kiire lahendus. Kõik said ühtviisi aru, et kui keegi hakkab meid elektrivarustusega aitama, näiteks Soome, siis see on rumalus. Keegi meid aitama ei hakka, me peame ennast elektrika ise varustama,» võttis Zaitsev kohtumise kokku. 

Kohtumisel arutati ka erinevaid variante, kuidas olukorda lahendada, kuid kõik variandid eeldavad täiendavat analüüsi ja ettevalmistust. «Kõne all oli ka reservvõimsuse kasutuselevõtt, kuid ma selgitasin, et elektrijaamas ei käis reservvõimsuse kasutuselevõtt ühe silmapilguga. Selleks, et süsteemi tuleks elekter, kulub mitu ööpäeva – katlad tuleb kuumaks ajada. Ma tegin ettepaneku tähelepanelikult uurida Poola varianti, kes kaitseb oma energiaturgu ja varustab oma maa ise elektriga,» kirjeldas ta.

Seda, kas tuleb streik, ei tahtnud ametiühingu juht öelda. «Mida see streik täna elektrijaamas tähendaks? Nagunii kõik seisab. Miitingud, piketid, demonstratsioonid Tallinnas – need on tõenäolised. Seda juhul, kui meid kuulda ei võeta,» ütles ta. Zaitsev toonitas, et vaja on kiiret lahendust, sest muidu kaotatakse spetsialiste. «Ja siis me sõidame kõik Tallinnasse ja võtame pealinlastelt ära töökohad. Ja tallinlased peavad kuhugi mujale tööle sõitma, näiteks Soome,» ütles ta.

Ja siis me sõidame kõik Tallinnasse ja võtame pealinlastelt ära töökohad. Ja tallinlased peavad kuhugi mujale tööle sõitma, näiteks Soome

Küsimusele, kas tekkinud olukorda Ida-Virumaal võib nimetada sotsiaalseks katastroofiks, vastas Zaitsev, et praegu mitte. Ta lisas, et Ida-Virumaa olukord pole nagunii sama hea, kui Lääne-Virumaal või Harjumaal. «Täna ma ei saa öelda, et tegemist on sotsiaalse katastroofiga. Loomulikult kõik muretsevad ja elavad toimunut üle,» ütles Zaitsev.

Vastavalt seadusele võib sundpuhkuse kestus moodustada kuni 90 päeva 12 kuu jooksul, mida tööandja võib planeerida kas korraga või päevade kaupa. Sundpuhkusega kaasneb ka palga vähendamine. Palga kärpimine sõltub koormuse vähendamisest, kuid töötasu ei ole väiksem kui miinimumpalk. Sundpuhkuste täpset töögraafikut planeerides lähtub Eesti Energia eelkõige turuolukorrast ning juhul kui olukord paraneb, katkestatakse sundpuhkused.

Eesti Energias on põlevkivi kaevandamise ja põlevkivist energia tootmisega tegelevate üksuste töötajate arv käesoleva aasta algusest vähenenud ligi 400 inimese võrra.