Kaido Simmermann: mina praegu Rail Balticut ehitada ei riskiks

Kaido Simmermann. Foto: Toomas Huik

Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann näeb mõne kuu eest valminud Balti riike Poolaga ühendava kiirraudtee Rail Baltic tasuvaks hinnanud uuringus olulisi puudujääke. Ta nendib, et  tema praeguse info põhjal selle ehitamise riski ei võtaks.

Mõni kuu tagasi valmis Briti konsultatsioonifirma AECOM uuring Rail Balticu tasuvuse kohta, selle alusel otsustas Euroopa Liit pakkuda oma kaasrahastust. Eesti valitsus on öelnud, et Rail Baltic on tasuv, ja eelmisel nädalal leppisid Balti riikide majandusministrid kokku, et projektiga tuleb edasi minna. Mida teie arvate, kas praegu paika pandud Rail Balticu trass on parim võimalik?

See on muidugi kõige otsem, vähemalt Tallinna ja Pärnu vahel. Samas – see, mis praegu kaardi peale on joonistatud, päris õige ei ole.

Mida te silmas peate?

Tegu on täiesti uue trassiga, mis jookseb vahepeal täitsa imelikult üle soode ja mujaltki. Vana trassi pole peaaegu üldse kasutatud, mis tähendab, et tuleb osta uusi maid. See on aga väga keeruline.

Miks keeruline?

Ma kujutan ette, et selle 700-kilomeetrise raudtee trassil võib olla tuhandeid või lausa kümneid tuhandeid maaomanikke. Kui me ehitasime Koidula jaama, siis seal oli palju riigi maad ja palju Eesti raudtee maad, aga ikkagi ka kümmekond eraomanikku, kellest mõnega pidi ka kohut käima.

Kõik see võttis aastaid aega, Rail Balticu puhul tuleb see risk kümnekordistada. Pealegi ei pruugi ka kohalikel omavalitsustel siin olla suurt motivatsiooni. Kui maanteeamet teid ehitab, siis kohalikud ikka nõuavad igasuguseid ümbersõite, mahasõite ja muud. Aga Rail Baltic ju ei peatu kusagil, see lihtsalt läheb mingitest valdadest läbi. Mis on siis kohaliku omavalitsuse motivatsioon lasta sinna ehitada?

Ja sama asi ka Lätis ja Leedus?

Seal on veel keerulisem, Lätis on näiteks sundvõõrandamist väga raske teha (käib parlamendi kaudu), Leedus aga puudub selline kord üldse. Leedulased ju tegelikult juba ehitavad Rail Balticut, täpsemalt siis Kaunase ja Leedu-Poola piiri vahelist otsa. Neil venis trassi valimine aastaid ja spekulandid jõudsid maatükid kokku osta, nii et nüüd nad ehitavadki nii, et raudtee läheb sinka-vonka, otseliinist ja kiirrongi kiirusest pole enam midagi järel.

Olen lehtedest lugenud, et lätlastele üldse see praegune Rail Balticu trass ei meeldi.

Kui mina oleksin Läti Raudtee juht, siis mina ka selle trassiga ei nõustuks. Lätlaste jaoks on see täiesti mõttetu projekt. Ainuke peatus Lätis on ju Riias ja pole ka ühendust sadama või lennujaamaga. Ja Riiast edasi läheb trass läbi metsade ja soode, ühestki asulast läbi ei minda.

Ma ei tea, miks Läti firma, kes seda paika pani, nii tegi – võib-olla mõtlesid, et ah, pange midagi kirja, niikuinii seda projekti ei tule.

Meil räägitakse, et Rail Balticut tehakse reisijate pärast, ometi näitab uuring, et tegelikult tehakse kaubaveo pärast.

Selleks et reisijad saaksid liikuda, peaks selle kulud ära katma kaubavedu.

Aga kas kaup tuleb?

Sellised mahud, nagu uuring näitab, seal kunagi liikuma ei hakka. Kaubamaht on vähemalt kaks korda üle hinnatud. Põhiline probleem on selles, et nad on eeldanud, et kaup hakkab Loode-Venemaalt liikuma ringiga üle Tallinna, aga seda ta kindlasti tegema ei hakka, see on kõikide kaubaveo reeglite vastane.

Kõikide Leedu tegelaste ja oligarhide eesmärk on kaup maha võtta Kaunases, sest Kaunasest saab otse Venemaale mööda endist Varssavi-Peterburi liini. Jah, Poola veokijuhtide jaoks võib olla tõesti loogiline tulla üle Narva, et sõita võimalikult pikalt mööda Euroopa Liitu ja vältida turvalisuse pärast Vene teid, aga raudteel neid probleeme pole.

Arvata, et tulevikus hakkavad rongid käima haagiga läbi Tallinna, on vastuolus igasuguse raudtee kaubaveo loogikaga, tariifide, kokkulepete ja poliitikaga.

Rail Balticu uuringus viidatakse juba ka kaubale, mis liigub mööda raudteed põhja-lõuna vahet.

See on 2–2,5 miljonit tonni – põhiliselt Valgevene ja ka Mažeiku nafta Tallinna. Selle võib aga heaga ära unustada, see liigub mööda praegust raudteed ja läheb ka tulevikus sama teed mööda.

Kolmas võimalus on Soome kaup. Minul on küll raske aru saada, miks peaksid soomlased järsku laevade asemel eelistama raudteed läbi mitme riigi.

Soomlased ise tahavad seda. Me oleme teinud sellel suunal kaks aastat tööd ja praeguseks on nad selleks valmis. See pole ehk küll kaubavedu Põhja-Saksamaale, nagu uuring viitab, vaid pigem Kesk-Euroopasse, Lõuna-Saksamaale, Austriasse, Põhja-Itaaliasse – sellel suunal on nõudlus raudteeveo järele olemas.

Kui Soome huvi on olemas, miks siis kaup ei liigu?

Praegu puudub normaalne ühendus Helsingi ja Tallinna vahel. Teine asi on, et meil on ikkagi kolm Balti riiki oma piiride, oma raudteefirmade, oma vedurimeeste ja oma reeglitega. Meilt läheb rong teele, Valgas võtavad Läti vedur ja meeskond üle, Riias juba järgmine meeskond jne.

Tegelikult peaks aga olema nii, et Tallinnast läheb vedur teele ja enne Poola piiri mingeid vahetusi pole. Kui saaks need asjad korda, siis suudaksime kaupa mõistlikul viisil vedada ka ilma Rail Balticuta.

Kokkuvõttes siiski, sellist mahtu, nagu Rail Balticu puhul loodetakse, te ei näe?

Soome maht on reaalne, ka see, mida praegu veetakse veokitega. Ka sealt on võimalik raudteel oma osa võtta. Aga ma arvan, et need on poole võrra väiksemad mahud, kui Rail Balticu uuringus on arvestatud.

Sellisel juhul kukub aga Rail Balticu äriplaan kokku.

Mina praegu, jah, ei julge pead anda, et see äriplaan vett peab.

Kui teie oleksite minister, kes peab otsustama ja vastutama, kas teie ehitaksite Rail Balticu?

Praeguse info põhjal, või kui lähtuksin ainult sellest uuringust, on vastus ei. Mina seda riski ei võtaks. Mida ma aga teeksin – läheksin planeerimisega edasi, et praegustele küsimustele vastuseid leida.

Milline oleks muidu Eesti Raudtee roll võimalikus Rail Balticus?

Valitsus on öelnud, et meie võiksime aidata seda asja organiseerida või olla üks kolmest, kes teevad ühisettevõtte selle ehitamiseks.

Aga kas te ise tahaksite olla selleks partneriks?

Kui garanteeritakse, siis… Tegelikult aga pole meil reaalselt mõtet seda opereerida, sest Eesti Raudtee sõidab mööda Vene [rööpme]laiust, meil ehitamiseks raha pole. Parim oleks ikkagi kolme riigi vaheline ühisettevõtte, kes teeb taristu poolt, ja vedamise osas pole vahet – Euroopa Liidus on turg avatud ja kõik võivad vedama tulla.

Ehitada saaks ka odavamalt

Kuigi Kaido Simmermann ei varja oma kahtlusi Rail Balticu äriplaanis, näeb ta kokkuhoiuvõimalusi. Eelkõige on see ehitushind. «Praegused ehitushinnad on vähemalt minu arvates tehtud suure varuga,» räägib Simmermann. «Näiteks üle soode on veetud trass silla ehitamise hinnaga, seal on kokkuhoiu koht.»

Samuti ei näe Simmermann, miks peab Rail Baltic kogu trassi ulatuses olema kaherajaline. Simmermanni sõnul pole liiklusgraafik selleks piisavalt tihe, näiteks Eestis kohtuksid rongid Rail Balticu puhul ainult Rapla ja Pärnu juures.

Nii oleks mõistlik teha raudtee kaherajaliseks ainult seal, et kiirrongid üksteisest mööda saaksid sõita, aga mitte kogu trassi ulatuses. «Kui saab ehituskulusid niimoodi kokku hoida, siis võib-olla see ka kompenseeriks väiksemast kaubamahust tuleva väiksema tulu,» lisab Simmermann. (PM)