/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/05/31/12215990t1h4a30.jpg)
Energiakontsern Utilitas plaanib konkurentsiametilt taotleda madalamat soojuse piirhinda.
Tallinna soojafirmad tahavad klientidelt vähem raha saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval teatas Eesti Energia, et konkurentsiamet kinnitas Enefit Greeni taotluse, millega langeb Iru elektrijaamas segaolmejäätmetest toodetud soojuse piirhind 35 protsenti 13,99 eurole megavatt-tunni eest.
«Eilne uudis Enefit Greeni hinna alandamisest on väga positiivne ning hetkel valmistame ette oma hinnataotlust konkurentsiametile,» kommenteeris Utilitase turundus- ja kommunikatsioonijuht Olga Petrova BNS-ile.
Tema sõnul on soojuse hinna olulisemad komponendid sisseostetava soojuse ja kütuse kulu ning nende komponentide hinna muutus mõjutab ka Utilitase hinda.
«Enamik Tallinna kaugküttevõrgu kaudu müüdavast soojust toodetakse koostootmisjaamades hakkepuidust, turbast ja segaolmejäätmetest, tipukoormus kaetakse maagaasil töötavate katlamajadega. Kuna konkurentsiamet kehtestas segaolmejäätmetest toodetud soojusele uue piirhinna, taotleb ka Utilitas konkurentsiametilt uut madalamat piirhinda,» ütles Petrova.
Ta lisas, et segaolmejäätmetest toodetud soojuse maht moodustab ligi 15 protsenti klientide poolt tarbitavast soojusest, mistõttu jääb hinnaalanduse mõju tarbijate soojushinnale tagasihoidlikumaks. Samas märkis ta, et lisaks Enefit Greeni hinna alandamisele langeb Utilitase jaoks suvekuudeks ka maagaasi hind, mis omakorda avaldab positiivset mõju soojuse lõpphinnale.
Utilitas avaldab uue piirhinna pärast konkurentsiameti kooskõlastuse saamist.
Lepingu kohaselt müüb Iru elektrijaam toodetud soojuse Tallinnat soojaga varustavale Utilitas Tallinnale. Kokkuleppe järgi on jäätmetest toodetava soojuse müügikoguseks 310 gigavatt-tundi soojust aastas ning maagaasist toodetava soojusenergia koguseks umbes 100 gigavatt-tundi aastas.
Irus toodetud soojus katab ära ligikaudu 20 protsenti Tallinna soojusvajadusest ning seal toodetud soojusega varustatakse ka Maardu linna. Soojuse hinda reguleerib Eestis kaugkütteseadus ning see on kulupõhine.