Sotsiaalmeedias levivad pildid poekettide puuviljariiulitest, kus on tooted pakendatud kilesse, mõningal juhul on lisaks kasutatud ka vahtplasti.
Poodide plastilembus ajab tarbijad tagajalgele (4)
Facebookis jagatakse pilti Balti jaama Selveri puuviljaletist, kus on kiivid pooleks lõigatud, vahtplastist alusele pandud ja seejärel kiletatud. «Pole võimalik,» kommenteeris üks kasutaja.
Selveri kommunikatsioonijuhi Rivo Veski sõnul on tegemist ühe kaupluse isetegevusega. «Küllap ei tahtnud Balti jaama Selveri töötajad sellega halba, aga ketis laiemalt me nii ei tee ega ole kunagi juhendanud kauplusi selliselt puu- ja juurvilju pakendama,» märkis ta ja lisas, et pildil nähtu ei ole kindlasti see mõtteviis, mida Selver kannab. «Täname kliente sellele tähelepanu juhtimast. Meie omakorda juhime kaupluses tähelepanu sellele, et selline pakkeviis ei ole mingil juhul lubatud.»
Veski sõnul teeb Selver iga päev tööd selle nimel, et vähendada ühekordsete pakkematerjalide kasutamist. «Teeme seda süsteemselt ja väga laiapinnaliselt. Mitte ainult seal, kus on klient, vaid näiteks ka logistikas,» märkis ta ja tõi näite möödunud aastal alustatud projektist, kus soovitakse enamik kauplustesse jõudvast kaubast paigutada korduvkasutatavatesse standardiseeritud transportkastidesse, et kaupluste ladudes tekiks vähem paber- ja kilejäätmeid. «Samuti on meie kauplustes kilekottide hind paberkottide omast kõrgem, et soodustada inimesi rohkem paberkotte kasutama. Ainsa jaeketina pakume puu- ja juurvilja alal biolagunevaid kilekotte. Samuti otsime väga aktiivselt võimalusi tulevikus valmistoiduleti plastpakendite asendamist biolagunevatega.»
Veski sõnul on Selveri ketis 53 kauplust ning selle kaupluse eksimus on neile oluline õppetund. «Vabandame inimeste ees, kellele pettumuse valmistasime,» kordas ta.
Sama postituse all kommentaarides on välja toodud aga veel näiteid kiletatud köögiviljadest. Näiteks on Prismas müügil kollased kiletatud paprikad. Prisma kommunikatsioonijuhi Piret Lankotsa sõnul on tegemist Rainbow kaubamärgi paprikaga, mis on kvaliteedi säilitamiseks eraldi kiletatud.
«Kiletamise kasuks räägib see, et nii säilivad köögiviljad kauem ega kuiva nii kiiresti ära. Samamoodi kiletatakse kurke ja näiteks ka pomeloid. Lisaks aitab toodete kiletamine vähendada väikeste kilekottide kasutamist ning toidu raiskamist, kuna kiletatuna säilib toode paremini nii poes kui kodus,» selgitas Lankots ja lisas, et Prismas on müügil ka mahetooted, mille üheks nõudeks on pakendamine, et mahetoode ei puutuks kokku tavatoodetega.
Küll aga on klientide tagasiside tõttu kiletatud paprikate sisseost lõpetatud. «Seda vähemalt seni, kuni on saadaval meile ja meie klientidele sobiliku hinnaga lahtine kollane paprika,» sõnas ta.
Lankotsa sõnul on jäätmete vähendamine nende ettevõttele väga oluline teema ja see on ka põhjus, miks nad on korduvkasutatavate hulgipakendite ja kilekotile alternatiivsete ostukottide poolt. «Vastavalt uuele pakendiseadusele oleme keelanud väikeste õhukeste kilekottide jagamise kassades, teeme seda vaid siis, kui hügieeni tõttu on kilekoti kasutamine möödapääsmatu. Tegeleme pidevalt jäätmete sorteerimisega, võtame vastu pakendimärgita taarat ja annetame kõlblikke tooteid Toidupangale,» rääkis ta.
Ühtlasi oli postituse kommentaarides väljatoodud Maximas lahtiste kommide lett, mille juures on ühekordsed kilekindad. Maxima Eesti teenindusjuhi Vladislava Grünthali sõnul asuvad sõltuvalt poe formaadist kompvekkide peal või kõrval ka teised pakendamata kaubad nagu näiteks küpsised. «Kui antud fotot hoolikalt vaadata, siis fookuses olevate šokolaadikommide kohale on kukkunud ka üks küpsis. Ühekordsed kilekindad ongi seal seetõttu, et klient saaks hügieenist lähtuvalt lahtiseid küpsiseid kilekindaga võtta,» selgitas ta.