Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kuidas ma juhiloa teooriaeksamil põrusin

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksamil said mulle saatuslikuks küsimused liiklusreeglite kohta.
Eksamil said mulle saatuslikuks küsimused liiklusreeglite kohta. Foto: Mihkel Maripuu

Sügisest hakkavad juhiloa taotlejad teooriaeksamit tegema teisiti: senise 30 küsimuse asemel koosneb eksam 40 küsimusest, kuid see-eest on valikvastustest korraga õige ainult üks. Mina sain juhiloa kuus, Mihkel 17 aastat tagasi – tegime prooviks uue teooriaeksami, et näha, kas puhtalt kogemuse põhjal saame selle sooritatud.

Uus teooriaeksam koosneb kahest osast. Esimesed 30 küsimust käivad liiklusohutuse, -reeglite, -psühholoogia ja tehniliste asjade, viimased kümme aga puhtalt liiklusohutuse kohta. Eksaminand võib teha viis viga, kuid seejuures liiklusohutuse osas ainult ühe. Seega, kui me vastame esimesele 30 küsimusele veatult, kuid paneme viimasele kümnele vastates kaks korda mööda, oleme automaatselt läbi kukkunud.

Kui aga liiklusohutuse reeglite tundmisega kõik korras, võib esimestele küsimustele vastates endale tervelt viis viga lubada.

Mina pelgasin kõige rohkem teooriaeksami esimest osa, kus on liiklusreeglid ja tehnilised küsimused. Kuigi maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialist Rasmus Ojamets kinnitas, et nagu praeguseski eksamis, trikiga küsimusi ei ole («kõik on liiklusreeglite ja loogika põhjal»), tuleb tunnistada, et mingeid masse ja sentimeetreid ma enam küll ei mäleta.

Märksõnad

Tagasi üles