/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/29/12208338t1hf428.jpg)
Rahandusminister Martin Helmel on teoreetiliselt hiilgav plaan: tuua alkoholiaktsiisid alla, vähendada Läti piirikaubandust, suurendada sellega Eesti kaupmeeste sissetulekuid ja riigieelarve tulusid. Ometi võib plaan lihtsalt vastu taevast lennata.
Tellijale
Naabrid tõmbavad Eesti aktsiisiplaanil vaiba alt (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõned hetked pärast seda, kui riigikogu võttis eile kiirkorras menetlusse õlle- ja viinaaktsiisi 25-protsendilise langetamise, astus püünele Läti rahandusminister, kes ütles, et ka nemad asuvad tõsisemalt vaagima alkoholimaksude langetamist, miks mitte juba sel aastal. Mõni tund hiljem teatasid juba Läti kaupmehed, et riik peaks aktsiise langetama 23 protsenti.
Lätlaste soov on lihtne: säilitada senine olukord ja teenida riigikaukasse rohkem makse. Alates 2015. aastast, mil piirikaubandus Lätiga hoo sisse sai, on lõunanaabrite aktsiisitulu kasvanud üle 50 protsendi. Eelmisel aastal lõi nende aktsiisilaekumine esimest korda absoluutarvudes ka meie oma, küündides 242 miljoni euroni.