POSTIMEHE REPORTAAŽ: käisin maanteeameti uut teooriaeksamit tegemas ja põrusin

Reporter Maria Joost teeb Maanteeameti uut teooriaeksamit. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Sügisest hakkavad juhilubade taotlejad tegema uut teooriaeksamit. Erinevalt senisest 30 küsimusest, on seal 40 küsimust, kuid mitme vastusevariandi vahel on õige ainult üks. Käisin koos fotograafiga proovimas, kuidas uus teooriaeksam välja näeb ja kas me ka puhtalt kogemuse põhjalt selle ära teeme. Mina sain load kuus aastat tagasi, fotograaf 17.

Uus teooriaeksam koosneb kahest osast – esimesed 30 küsimust on üles ehitatud liiklusohutuse, -reeglite, -psühholoogia ja tehniliste küsimuste peale, viimased kümme küsimust aga puhtalt liiklusohutuse peale.

Eksamiosakonna peaspetsialist Rasmus Ojamets selgitamas eksami ülesehitust ja hindamist. Foto: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Eksamitegija võib teha kokku viis viga, kuid neist ainult ühe viimases ehk liiklusohutuse osas. See tähendab, et kui eksamitegija ei tee esimeses osas ühtegi viga, aga liiklusohutuse osas kaks viga, on ta automaatselt läbi kukkunud. Liiklusohutuse osa veatult läbinud eksamitegija võib aga esimeses osas teha viis viga. Üks viga liiklusohutuse osas tähendab maksimaalselt nelja lubatud viga esimeses osas.

Kõige rohkem pelgasingi ma teooriaeksami esimest osa, kus on liiklusreeglid ja tehnilised küsimused. Kuigi maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialist Rasmus Ojamets kinnitas, et nagu praeguseski eksamis, trikiga küsimusi ei ole («kõik on liiklusreeglite ja loogika põhjal»), siis mingeid masse ja sentimeetreid ma enam ei mäleta ju. Fotograafiga eksamile sõites tuletasime meelde vaid selle, et külgboksi sõites võib auto äärekivist jääda maksimaalselt 20 sentimeetri kaugusele.

Eksamiülesandeid täitma hakates tuli aga kergendusena meelde, et kui vanal eksamil on mitu vastusevarianti ja üles tuleb leida kõik õiged, siis uuel on vaid üks õige vastus, mis tähendab, et saab kasutada ka välistamismeetodit. Esialgu paistsid ka küsimused küllaltki lihtsad ja nii hirm kahanes.

Seda kõike aga sinnamaani, kuni tuli küsimus jääteel liiklemise korra kohta. Ma pole kunagi jääteel sõitnud ja tean vist ainult seda, et turvavööd ei tohi kinnitada. Valikvastuses aga turvavöö valik puudus, pidin valima pikivahe, jääteele sõitmise ajavahemiku ja kiirusepiirangu seast õige vastuse.

Enne eksamitöö esitamist vastuseid kontrollides parandasin ühe õige vastuse valeks – märkisin liiklusmärgi, mis hoiatab üksiku, pinnasest madalama koha eest, hoopis liiklusmärgiks, mis hoiatab teel olevate sissesõidetud roobaste eest. Foto: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Järgmine takistus tekkis pukseerimisküsimuse juures. Jäin ka seal hätta ning jätsin sellele küsimusele esialgu vastamata, lootes, et ehk suudan ma hiljem miskit välja mõelda.

Teine osa, mis on ehitatud liiklusohutuse peale, paistis hulga loogilisem ja päriselulisem. Näiteks oli välja toodud olukord, kus jalgrattur ületab ülekäigurada, kuid eksib liiklusreeglite vastu ega tule tee ületamiseks ratta seljast maha. Iseenesest on minul küll eesõigus, kuid autoga talle otsa sõites võib ta surma saada. Valisin, et peatan auto ja lasen ratturi üle tee.

Hiljem vastuseid kontrollides selgus, et olin õigesti valinud – alati ei pea enda õigust läbi suruma, eriti kui mängus on inimhing. Esimeses osas kaotasin aga punkti küsimuse juures, kus olin 100 protsenti kindel, et valisin õigesti. Küsimus oli punavalge liiklusmärgi kohta, mis märgistab teelahknemist. Arvasin, et mingeid muid ülesandeid tal pole, kuid kontrollimisel selgus, et märgist möödudes vähemalt ühele teeharule sõitmiseks tuleks valida sõidukiiruseks 50 km/h.

Kirstunaelaks saidki ennustatult esimeses osas olnud liiklusreeglid. Lisaks küsimustele jäätee ja pukseerimise kohta eksisin ma ka õueala küsimuses, kus oleks pidanud tegelikult veidi tähelepanelikumalt lugema üksikut, ja pinnasest madalamat kohta tähistava liiklusmärgi juures.

Liiklusohutuse, -psühholoogia ja tehniliste küsimuste juures läks aga küllaltki hästi. Eksisin ühe korra ja seda küsimuses, kus uuriti, et kui lõikuvad asfaltkattega tee ja munakivisillutisega tee, siis kumb neist peatee on (õige vastus on, et kumbki pole ja ristmikul kehtib parema käe reegel). «Peatu ja anna teed» ehk STOP-märgi küsimuses sain suisa eraldi kiita, sest suur osa pidavat seal valesti vastama. Kokku kuus viga – viis neist esimeses osas, üks teises.

Eksamiosakonna peaspetsialistid Rasmus Ojamets ja Priit Tamra vastuseid kontrollimas. Foto: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Fotograaf tegi aga parema tulemuse: esimeses osas tegi ta kokku neli viga, teises aga ühe (selle sama teelahknemise märgi küsimuse juures). Õnneks juhilube mul kohapeal pooleks ei lõigatud, aga toimetusse tagasi sõitis ikkagi see, kes eksami edukalt ära tegi – fotograaf.