Tervisespetsialistid ärevil: Eesti inimesed hakkavad jälle rohkem jooma

Kui alkoholi hind langeb, hakatakse jälle rohkem jooma, kardavad terviseeksperdid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vaevalt olid jõudnud tervisespetsialistid rõõmustada, et Eesti inimesed jõid mullu vähem alkoholi, kui nendeni jõudis mõru uudis – uus valitsus tõmbab viina- ja õlleaktsiisid juulist robinal alla.  

Täna tutvustasid konjunktuuriinstituut ja sotsiaalministeerium iga-aastast alkoholiuuringut, millest tuli välja, et Eesti inimesed tarbisid mullu elaniku kohta keskmiselt 10,1 liitri absoluutset alkoholi. Seda on 2 protsenti vähem kui aasta varem.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse hingas kergendunult. Nemad kartsid hingevärinal, et alkoholi tarbimine pole sugugi vähenenud. Oli ju läinud aastal väga soe suvi, mis alkoholi müügile reeglina hästi mõjub. Inimeste sissetulekud kasvasid. Samuti käidi jätkuvalt agaralt üle Läti piiri odavamat napsu toomas.

Hea tuju rikkusid uudised Toompealt, kus valitsus otsustas, et 1. juulist langevad õlle ja kange alkoholi aktsiisid 25 protsenti. Aktsiiside vähendamine on Eesti ajaloos täiesti pretsedenditu samm, mis muudab alkoholi esmakordselt tarbijale taskukohasemaks, samal ajal kui teised kaubad kallinevad.

Ähvardav Soome näide silme ees

Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer ütles, et kui kättesaadavus paraneb ja hind langeb, peame olema valmis, et tarbimine hakkab taas tõusma. «Ja sellega koos alkoholikahjud ja -surmad,» lisas ta. Veimer arvas, et meil tuleks õppida soomlaste vigadest, kus alkomaksude vähendamine nullindate esimeses pooles tegi palju kahju. 

«Ka mina ei rõõmusta selle uudise üle,» ütles Maris Jesse. «Peame suure tõenäosusega olema valmis selleks, et Eesti inimesed hakkavad taas rohkem alkoholi tarbima.» Jesse sõnul pole vahet, missugune on viina- ja õlleaktsiiside proportsioon, kuna lõppude lõpuks on üks etanool kõik.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing rõhutas, et kuna tema pole ühtegi valitsuse analüüsi näinud, ei oska ta 25-protsendilist langetust kommenteerida. Küll aga andis ta veidi laiemat vaadet. «Kõige rumalam oleks see, kui me langetame aktsiise, aga jaekauplustes õlle ja viina lõpphind sellest ei muutuks,» ütles ta. Nii saaksime kaks halba asja korraga: langeks maksutulu ja tarbimine tõenäoliselt ei väheneks, kuna inimesed põrutavad endiselt Lätti. «Seetõttu peab valitsus tootjate ja kaupmeestega koostööd tegema, et maksumuudatusest ka päris efekt sünniks,» kommenteeris majandusanalüütik.

Endiselt joome liiga palju

2018. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,1 liitrit.

«Eesti alkoholitarbimine on liialt kõrge ja see toob kaasa olulised terviskahjud ja elude kaotuse haiguste ja õnnetuste läbi. Positiivne ei ole suured piiriülesed ostud Lätist, sest alkohol on sellise ostlemise kaudu muutunud seal käijatele odavamaks, ostetakse korraga suuri kogused ja alkohol on pidevalt meedia huviorbiidis,» ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Kui jaotada kogutarbimine alkoholi liikide peale andsid suurima osa, 64 protsenti, lahjad alkohoolsed joogid, peamiselt õlu, järgnesid veinid ja siidrid.

Kanged alkohoolsed joogid moodustasid tarbitud alkoholist 3,6 liitrit, sealhulgas viin 2,3 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta. 

Kõige rohkem aktsiisi laekus riigikaukasse viina pealt (58 protsenti).

Allikas: sotsiaalministeerium