Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Ott Heinapuu kinnitas, et valitsuse otsuse kohaselt langeb alates 1. juulist õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiis 25 protsenti.
Asi klaar: kange ja lahja alkoholiaktsiis langeb juulist 25 protsenti (36)
Vastav eelnõu antakse riigikogule üle arvatavasti juba esmaspäeval. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on varasemalt öelnud, et oodata on maksurahu ja ilma konkreetsete arvutusteta aktsiisilangetust oodata pole. «Teatav esialgne analüüs on alkoholiaktsiisi osas olemas. Samuti on kavas põhjalikum analüüs kütuseaktsiisi kohta,» ütles Heinapuu, lisades, et kütuseaktsiisi langetamise kohta pole otsust praeguseks tehtud.
«Tallink Grupp kiidab Eesti Vabariigi valitsust selle otsuse tegemise eest. Kui Riigikogu seaduse omalt poolt vastu võtab, siis lubab Tallink langetada hindu koheselt alates 1. juulist 2019, päeva esimese laeva väljumisest,» teatas Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.
Rahandusminister Martin Helme nõunik, maksuekspert Lasse Lehis ütles eelmisel nädalal Postimehele, et Eestil puudub alkoholiaktsiisi langetamise kogemus, mistõttu on tegu riskantse ettevõtmisega. Mis pärast aktsiiside alla tõmbamist saama hakkab, on Lehise sõnul keeruline, kui mitte võimatu prognoosida.
«Aga selge on ka see, et senised järsud aktsiisitõusud on toonud kaasa niivõrd palju ebasoovitavaid tagajärgi, et kuidagi peab reageerima – lihtsalt leppida sellise piirikaubanduse mahuga ja jääda ootama, millal Läti oma aktsiise tõstab, ei ole ka minu arvates võimalik,» põhjendas ta. Valitsus jõudis eile Vihulas peetud riigieelarve strateegia aruteludel üksmeeleni, et viimastel aastatel enneolematult järsult tõusnud alkoholiaktsiisid peavad langema.
«Kõik on kokku leppinud, et alkoholiaktsiis langeb, arutelu käib selle üle, millal, kui palju ja kas erinevale alkoholile sarnaselt või erinevalt,» kommenteeris rahandusminister Martin Helme samuti eelmisel nädalal. Ta lubas töötatada selle nimel, et alkoholimaksud langeksid tänavu juulist. Ootusärevus on nugade peale ajanud ka õlle- ja viinatootjad. Viimased kardavad, et riik langetab üksnes lahja alkoholi aktsiisi, mis paneks viinatootjad ebavõrdsesse positsiooni.
Olgu öeldud, et praegu on maksuerinevus ajaloo üks väiksemaid, umbes 1,5 korda õlletootjate kasuks. Kaupmehed võivad hätta jääda Lähiajaloos on aktsiisid vaid tõusnud. See on Lehise sõnul kaasa toonud poodide «võidurelvastumise» ehk mida suurema alkoholivaru sai kaupluseomanik välja osta, seda kauem sai ta pärast aktsiisitõusu hinnavahest kasumit.
Mis saab varumisest aga siis, kui aktsiisi langeb? «Siis võivad nad (poed ja kauplused) päris suures hädas olla, võimalik et isegi kahjumisse jääda,» arvas Lehis, täpsustades, et see sõltub varude suurusest, kulubaasist ja aktsiisilangetuse suurusest. «Võib arvata, et ettevõtjad käitusid teadmises, et aktsiisid tõusevad ja jäävadki tõusma.» Skeptikud on öelnud, et kuigi valitsus võib aktsiise vähendada, ei pruugi see automaatselt õlle või viina lõpphinnas kajastuda.
Lehis arvas, et küllap kaupmehed ikka hindu langetavad. «Kui kaua see aega võtab ja kui kiiresti ostjate käitumine muutub, sõltubki varude suurusest ja sellest, kellel need esimesena otsa saavad,» märkis ta. Lehis rõhutas, et kindlasti ei ole võimalik riigi osalusel sõlmida ettevõtjate vahel kartellikokkuleppeid, et langetage nii ja niipalju hindu. «Aga selge see, et ettevõtjatega ollakse pidevalt kontaktis ja kuulatakse nende tagasisidet.»