Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/12/14/876528t1h92af.jpg)
Kreeka uus 130 miljardi eurone päästepakett ähvardab veelgi viibida, kuna eraviisiliste laenuandjate vabatahtliku «juukselõikuse» läbirääkimised jooksid eile liiva, ütlesid osalejad.
Nii laenuläbirääkimised kui ELi ja IMFiga kokkulepitud struktuursete meetmete rakendamine on enam kui kuu jagu graafikust maas – vaatamata Kreeka uue peaministri Lucas Papademose pingutustele reformidele hoogu sisse lükata.
Ühe Kreeka ametniku sõnutsi tuleb oktoobrikuise diili üksikasjad – milles võlakirjade hoidjad leppisid 50-protsendilise pügamisega väärtpaberite nimiväärtuselt – lõplikult paika panna, enne kui riigile saab üle kanda uue paketi esimesed 80 miljardit eurot.
«Me eeldasime, et saame võlakirjadega detsembris ühele poole, aga nüüd paistab, et peab rääkima pigem veebruari võtmes,» ütles üks ametnik.
Kreeka valitsusega läbirääkivate finantsasutuste konsortsiumi eestkõneleja Charles Dallara väljendas siiski lootust, et arutelud peatselt jätkuvad – võib-olla juba homme Pariisis.
«Me tegime mõned edusammud, aga võtmeküsimused on lahtised ja lahendamata,» ütles Dallara. «Nende võtmeküsimustega tuleb aga kindlasti edasi liikuda, enne kui selgub, kas vabatahtlik diil on käeulatuses või mitte.»
Dallara sõnutsi on üks ülimalt oluline küsimus, kas Kreekale laenu andnud riike hakatakse kohtlema võrdsetel alustel eraviisiliste kreeditoridega. Erainvestorid usuvad, et kui nad saaksid valitsustega samale pulgale, kaitseks see neid ehk tulevikus uute üllatuslike juukselõikuste eest.
Lisaks nõuavad eraviisilised võlausaldajad, et neile «pügamise» raames väljastatavad uued võlakirjad alluksid Briti, mitte Kreeka seadustele – sest siis ei saaks Kreeka valitsus nende väljamakseid ühepoolselt kärpida.
Samuti vaidlevad osapooled siiani uute võlakirjade intressimäärade üle.
Mõlemad osapooled rõhuvad üha tugevamini ka ajafaktorile. Eurotsooni esindajad usuvad, et kui neil õnnestub venitada läbirääkimistega seni, kuni lähenema hakkab märtsikuine suur võlakirjade tagasimaksete hooaeg, siis on neil kergem investoreid pealesunnitud maksejõuetusega ähvardada ja oma tingimusi esitada.
Mõned kreeditorid rõhuvad jõuliselt diili tegemisele enne jõule, kuna tahavad eurotsooni valitsusi surve all hoida. Üks läbirääkimistesse kaasatud isik ütles, et veebruarini viivitamise jutt on ohtlik, kuna dokumentide sorteerimiseks ja riiklikul tasandil tehingute vormistamiseks läheb samuti palju aega.
«Kui jutt veebruarist vastab tõele, siis lõpeb asi halvasti. Turgudel on vaja kindlust kokkuleppe kohta jaanuari alguseks,» ütles mainitud isik, viidates sellele, et jaanuari keskel külastab Ateenat taas EL-IMFi töörühm.
IMF hoiatab oma eilses ettekandes, et riigivõla restruktureerimise läbirääkimiste venimine on turutingimusi raskendanud.
«Restruktureerimise protsessi venimine on mõjunud rusuvalt turumeeleoludele ning pingestanud pangandussüsteemi olukorda (mis on raskelt riigivõlakirjadega koormatud),» seisab raportis.
IMF tunnustas Kreeka uue valitsuse lubadusi ja väitis, et 50-protsendilistest pügamistest peaks riigi laenukoorma jätkusuutlikuks muutmiseks piisama. Samas hoiatas IMF, et programmi rakendamine läheb raskeks.
Kreeka ei ole tulnud toime mitme üliolulise reformiga, mida lubati juba novembriks. Näiteks ei ole liberaliseeritud nn «suletud elukutseid», maksuhaldus on ümber korraldamata, 30 000 riigitöötajat vallandamata.
Copyright The Financial Times Limited 2011.