Transferwise'i kaasasutaja: kahju Eesti mainele on katastroofiline

Transferwise'i kaasasutaja Taavet Hinrikus Foto: Jaanus Lensment

Paljud tehnoloogia- ja idufirmade esindajad on uut valitsust kritiseerinud välismaal Eesti kuvandi kahjustamise pärast, mis võib nende sõnul raskendada välistööjõu värbamist. Ka Transferwise kaasasutaja Taavet Hinrikus on kriitikaga nõus. «Jah, see on kohutav. Ütleks, et isegi katastroofiline,» ütles ta.

«Sellel nädalal oli jälle Guardianis artikkel, mis räägib maailmale, et endine eduriik Eesti on teinud kannapöörde,» tõi Hinrikus näite. «See kahju, mis Eesti mainele tehakse, on mõõtmatu ja see kindlasti raskendab palkamist Eestisse.»

Hinrikus lisas, et see ei tähenda, et ettevõtted panevad 800 töötajat rongile ja viivad nad Lätti, vaid et uued töökohad tekivad pigem teistesse riikidesse. «Juhtub sama asi nagu Inglismaa kontorites Brexiti mõjul,» võrdles ta. «Me palkame 750 töötajat ja vaatame palkamist turuprintsiipides ehk värbame sinna, kus on kõige rohkem tööjõudu. Kui inimesi Eestis pole, siis me ei palka neid Eestisse, ja kui inimesed ei tule Brexiti pärast Inglismaale, siis me ei saa sinna palgata. Võidavad need riigid, mis on rohkem avatud ja kes kutsuvad talente,» ütles Hinrikus.

Ka näiteks Topia tootejuht Kristjan Lepik on öelnud, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) sõnavõttude kajastus välismeedias muudab investorid Eesti suhtes ettevaatlikuks ning konservatiivne koalitsioon mõjuks majandusele negatiivselt.

Lepiku sõnul on suure kaaluga välismeediasse jõudvad kommentaarid, mis viitavad sellele, et uue koalitsiooni liikmed tahavad suletud ja ainult eestlastele mõeldud riiki. «See puudutab nii idufirmasid, IT-firmasid, kui ka näiteks rahvusvahelisi reklaamifirmasid ja advokaadibüroosid. Kui seistakse küsimuse ees, kas me teeme oma Baltikumi üksuse Tallinnasse või Vilniusesse, siis mängivad riigi väärtused otsuses suurt rolli. Üheks konkreetseks näiteks on see, et suheldes välisettevõtetega olen näinud, kuidas Budapesti ja Varssavisse ei taheta just seetõttu kontorit teha, et need riigid on pööranud suletuse poole. Välisettevõte arvestab sellega, et kui on vaja näiteks mõne muu riigi välisspetsialisti värvata, siis võib tema elu sihtriigis olla raskendatud,» rääkis Lepik.

Küsimusele, kas tema hinnangul võib EKRE, Keskerakonna ja Isamaa koalitsioon vähendada investeeringuid Eestisse, vastas Lepik, et kindlasti. «Ma võin selle peale mürki võtta. Vaadake kommentaare, mida kajastatakse välismeedias, kus erakond ütleb, et Euroopa Liit ei ole oluline. Ma olen suhelnud mitme välisinvestoriga, kellelt on juba praegu tulnud küsimusi, et mis teil seal toimub. Valimised võitsid küll kaks väärtusi oluliseks pidavat erakonda, aga nüüd käivad läbirääkimised erakondadega, kes tahavad suletud ühiskonda ehitada,» sõnas ta.