/nginx/o/2011/11/24/850308t1hf7e9.jpg)
Aianduskeskuse Hansaplant tootmisjuht Mihkel Saare kinnitusel on ligi 90 protsenti tänapäeva jõulupuudest kasvandustest pärit ega ole metsapuud.
Enamik jõulupuid tuleb istandustest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saar võrdles kasvandusest puu raiumist kartulivõtuga põllul: «Erinevus on vaid see, et jõulupuude puhul ei korjata saaki igal aastal, vaid 7–8 aasta tagant.» Tema sõnul ei tee selline tegevus kuidagi loodusele kahju.
«Enamasti asuvad jõulupuude kasvandused vaesemates piirkondades, seal, kus põldu pidada ei ole võimalik,» selgitas saar ning tõi näite mägise Valloonia Lõuna-Belgias, kust tuleb suurem osa Euroopa jõulupuid.
«Viljapõldu ei saa mäekülgedele rajada, viinamarjade jaoks on seal liiga külm, suusakuurordi jaoks liiga soe. Nii ongi jõulupuude kasvandus kohalikele elanikele elatusallikaks. Enamik Eesti jõulukuuski kasvab aga Valgamaal Läti piiri ääres,» lisas ta.
Jõulupuu seeme valitakse puult, mis on hästi harunenud ja võimalikult tihe. Lisaks loomupärasele tihedusele saavutatakse kompaktsus ka puu pügamisega. Kõiki spetsiaalselt jõulupuuks kasvatatavaid kuuski pügatakse igal aastal.
«Kui lasta üks spetsiaalselt jõulupuuks kasvatatud kuusk suureks kasvada, siis palgipuud temast enam ei saa, sest puu on oksi tihedalt täis,» nentis Saar.