/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/07/14/11989143t1h8242.jpg)
Maa-ameti 2018. aasta maavarade koondbilansi kohaselt kaevandati mullu põlevkivi ja ehitusmaavarasid pisut rohkem kui eelnenud viiel aastal keskmiselt.
Kopp maasse: osa maavarade kaevandamine kasvas plahvatuslikult (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2018. aasta 31. detsembri seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 926 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli 714, teatas maa-amet.
Kõige enam ehk kadusid arvestamata ligikaudu 15,9 miljonit tonni kaevandati mullu põlevkivi. Liiva ja kruusa kaevandati kokku ligi 6,3 miljonit kuupmeetrit, lubjakivi ja dolokivi ligi 3,3 miljonit kuupmeetrit ning turvast ligikaudu miljon tonni. Väiksemas koguses kaevandati ka savi ja meremuda.
Võrreldes eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega kaevandati mullu põlevkivi 9 protsenti, tsemendilubjakivi 2 protsenti, tehnoloogilist lubjakivi 55 protsenti, ehituslubjakivi 8 protsenti ja ehitusdolokivi 16 protsenti rohkem.
Täitedolokivi kaevandati viie aasta keskmisest rohkem 551 protsenti, keraamilist savi 8 protsenti, ehituskruusa 58 protsenti, tehnoloogilist liiva 56 protsenti, täiteliiva 49 protsenti, ehitusliiva 4 protsenti, meremuda 15 protsenti ja turvast 29 protsenti.
Eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega võrreldes vähenes mullu tehnoloogilise dolokivi kaevandamine 24 protsendi võrra. Viimistlusdolokivi kaevandati vähem 54 protsenti, tsemendisavi 25 protsenti, täitekruusa 16 protsenti ja raviotstarbelist järvemuda 100 protsenti.
Turbatootjatel oli edukas aasta. Eelmise aasta suve soodsad ilmaolud võimaldasid toota nii peamiselt aianduses kasutusel olevat vähelagunenud turvast kui ka peamiselt küttematerjalina kasutatavat hästilagunenud turvast parimate aastate tasemel.