/nginx/o/2019/05/22/12188904t1h3dff.jpg)
Reisija üllatus oli suur, kui tema poolt ostetud kohale istus lennukis võõras inimene, kel oli pardakaardile täpselt sama sama koht märgitud, mis tal. AirBalticu sõnul on tegemist overbooking-praktikaga, kus müüaksegi lennule rohkem kohti, kui reaalselt lennukis olemas on.
Peeter (nimi toimetusele teada) oli ostnud neli piletit Barcelonasse. Reis algas reedel Tallinnast, vahemaandumine oli Riias ning tagasitulek pidi olema esmaspäeval. Kui selgus, et kaks reisijat ei saa reisile tulla, soovis ta piletitel nimesid vahetada, kuid nad ei saanud. «Helistasime airBalticu klienditeenindusse, kuna teadsime, et piletid on ostetud selliselt, et saaks vahetada nimesid. Palusimegi võimalusel seda teha, vastuseks meie palvele öeldi, et lennuk on täis müüdud ja nimesid vahetada ei saa,» kirjeldas Peeter olukorda.
Kuna piletite eest oli aga juba makstud, siis otsustas Peeter teha veebis lennule registreerimine ka neile reisijatele, kes reisile tulla ei saanud. Kõik neli pardakaarti tulid lugejale ka e-postkasti. «Mõtlesime, et oh kui lahe, meie kõrval on vabad kohad, kuna need olid ju kinni makstud, aga suur oli üllatus, kui Riia lennujaamas istusid meie kõrvale võõrad inimesed, kellele airBaltic oli müünud meie piletid teist korda edasi, põhjendusega, et lennukis ei oleks tühjasid kohtasid.»
Stjuardessilt kohapeal tekkinud olukorra kohta aru pärides ei saanud Peeter vastust. Barcelonasse jõudes helistas ta klienditeenindusse, et uurida, mis juhtunud oli. «Olin pahane ja küsisin, et kuidas te saate kohtasid teist korda müüa, kui mul on pardakaardid olemas kõigile neljale inimesele. Küsimusele, mis oleks siis, kui nad oleks pardale tulnud jätkureisina Riiast, mitte kohe Tallinnast, jäi vastus saamata.»
Peeter uuris seejärel, kas lennufirma saaks tekkinud olukorra kuidagi reisijatele kompenseerida, kuna tagasisõit on veel ees. «Ei soovinud raha, vaid näiteks toitu pardal või pileti kategooria tõstmist paremasse klassi, mis tegelikult firmale ei oleks mingi märkimisväärne kaotus. Selle peale ütles klienditeenindaja, et helistage homme tagasi.»
Kogu suhtlus toimus reedel. Nädalavahetusel aga airBalticu Eesti osakonna klienditeenindus ei tööta. «Polnudki muud, kui helistada tagasi esmaspäeval, kui toimus tagasisõit,» sõnas Peeter. «Siis sain aga teada, et selliseid asju, nagu mina oleks palunud, peaks 24 tundi enne reisi teada andma.»
AirBalticu pressiesindaja Didzis Rudmanisti sõnul võib lennunduses tekkida olukord, kui lennufirma müüb ühele lennule veidi rohkem pileteid kui on reaalseid istekohti. «See on tavaline praktika, mida nimetatakse overbooking'uks. Kui vaadata airBalticu statistikat, siis meie lendudele ei jõua umbes neli protsenti reisijaid. Juhul kui taoline praktika poleks lubatud, oleks kuni 15 protsenti lennukohtadest jäänud tühjaks ja see kindlasti mõjutaks lennupiletite hinda.»
Rudmanisti sõnul lubab overbooking-praktika lennufirmadel pakkuda klientidele pileteid madalama hinnaga. «Overbook'imine on alati korraldatud analüüsi alusel, mille eesmärgiks on näidata konkreetseid lende, sihtkohti ja nädalapäevi, mil inimesed suurema tõenäosusega lennule ei ilmu,» selgitas ta praktika olemust ja toonitas, et overbooking ei ole kasutatud kõikidel lendudel, vaid ainult osal neist.
Antud juhul, kui kõik reisijad oleksid tulnud lennule, ning tekkinud oleks kohtade puudus, pakkunuks AirBaltic Rudmanisti sõnul lennureisijatele võimalust kasutada oma sihtkohta jõudmiseks hilisemat lendu, pakkudes vastutulelikkuse eest rahalist kompensatsiooni.
«Kommenteerides konkreetset juhtumist, siin on lennunduses olemas eraldi reegel: juhul kui tegu on ühenduslennuga, siis teine osa lennust on automaatselt tühistatud juhul, kui reisijad ei ilmu juba esimesele lennule. Seega, alates Riiast oli Tallinnas lennule registreeritud ja mitteilmunud reisijate broneering juba tühistatud ja vabanenud kohad antud teistele reisijatele,» selgitas Rudmanist ja palus tekkinud ebamugavuste pärast vabandust.
/nginx/o/2016/11/28/6124107t1hbf23.jpg)