Kaunase ja Nida vahel hakkab kurseerima nõukogude Rakett

1963. aastal ehitatud veealuste tiibadega laev Raketa on restaureeritud ja ootab Kaunase-Nida liinile asumist. Foto: Kas vyks Kaune / R.Tenys foto

• Vene nõukogude laevaehituse hüdrofoiliga imerelv võetakse Leedus taas kasutusele
• Raketa teeb kõrvulukustavat lärmi ja sõidab kuni 40-sõlmelise kiirusega
• Kura säärel asuvasse Nidasse jõuab Kaunasest laevaga kiiremini kui autoga
• Looduskaitsealusel Kura säärel piiratakse autode ja turistide arvu

Leedu ettevõte Vandens Kelias toob Kaunase ja Kura säärel asuva kuurortlinna Nida vahelisele liinile ajaloolise veealuste tiibadega laeva Raketa. Nemunase jõel ja Kura lahel kulgeva marsruudi läbib laev 4 tunniga.

1963. aastal Nõukogude liidus ehitatud veealuste tiibadega laeva Raketa remont on lõpusirgel ning laev plaanib esimese reisi teha 6. juunil, teatab portaal Kaunas Kasvyksta. 

Vandens Kelias'e juht Nerijus Šilgalis ütles portaalile, et laev on sama, mida praeguse põlvkonna vanemad mäletavad ning seda hakkavad juhtima samad kaptenid, kes kunagi sama liini sõitsid. 

Reisid hakkavad toimuma kolm korda nädalas. Neljapäeval ja reedel väljub laev Kaunasest ning teeb edasi-tagasi reisi, laupäeval aga jääb Nidasse ööbima ja sõidab tagasi pühapäeval. Laev võtab pardale 60 reisijat, lisatasu eest on võimalik transportida jalgrattaid. Pilet maksab sõltuvalt hooajast 29 kuni 49 eurot, laeva pardal töötab baar.

Linnulennult on vahemaa Kaunasest Nidani 185 kilomeetrit, kuid jõekäänakute tõttu kujuneb reaalne teekond pikemaks. Siiski jõuab kiirlaev Kaunasest Kura säärele kiiremini kui auto, kuna maantee teeb ringi Klaipeda kaudu. 

Veealuste tiibadega kiirlaeva Raketa disainis vene laevakonstruktori Rostislav Aleksejevi meeskond, esimene laev valmis aastal 1957. Koondnime Projekt 340 all ehitati veealuste tiibadega laevu kuni 1970-ndateni ning see oli populaarne kohalike liinide reisilaev Volga jõel ning paljudel teistel Venemaa siseveekogudel. Hilisemad mudelid kandsid ka nimesid Kometa ja Meteor.

Eesti vetel liiklesid samast projektist pärit veealuste tiibadega laevad Emajõel ning Peipsi ja Pihkva järvedel liinil Tartu-Pihkva.

Laeva pikkus on 26,9 meetrit ja laius 5 meetrit. Veealuste tiibadega laeva eripäraks on, et kiiruse kasvades kerkib laevakere veetakistuse vähendamiseks veest välja ning täiskiirusel on Raketa süviseks vaid 1,1 meetrit. 

Kuni 1000 hobujõulise mootoriga laeva maksimumkiiruseks võib olla 43 sõlme (70 kilomeetrit tunnis), üle 25 tonni kaaluv alus võtab pardale kuni 66 reisijat.

Seda tüüpi laevu müüs Nõukogude Liit ka välismaale, muude toonaste kaubanduspartnerite kõrval müüdi üksikuid aluseid ka Suurbritanniasse, Hiina Rahvavabariiki ja Kambodžasse. 

Neeva lahel sõidavad Raketa-tüüpi laevad Peterburi ja Kroonlinna vahel tänapäevani, mujal maailmas on laevad enamasti kasutusest maha võetud. Selle laevatüübi peamiseks puuduseks on suur kütusekulu, müra reisijatesalongis ning raskused suurema avamerelainega toimetulekul.