/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/08/13/4374375t1hcd49.jpg)
Vesiviljelusettevõtted müüsid 2018. aastal 944 tonni kaubakala ja -vähki kokku 4,2 miljoni euro väärtuses, müüdud maht oli ühtlasi viimase kahekümne viie aasta suurim.
Eestis müüdi mullu rekordkoguses kaubakala ja -vähki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes 2017. aastaga, kui kaubakala ja -vähki müüdi kokku 870 tonni, suurenes müüdud toodangu maht peaaegu kümnendiku võrra. Kala- ja vähitoodang on sellisel tasemel püsinud viimased viis aastat – 2014. aastal oli müüdud toodangu maht 869 tonni, teatas statistikaamet
Vikerforell on Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik, mille osatähtsus vesiviljelustoodangus suureneb veelgi. Aastal 2014 oli vikerforelli osatähtsus kogu müüdud kalatoodangus 66 protsenti, kuid 2018. aastal juba 85 protsenti. Aastal 2018 müüdi 804 tonni vikerforelli kokku veidi enam kui 3,3 miljoni euro eest – see oli ka kõigi aegade suurim müüdud kogus.
Harilikku jõevähki turustati 0,58 tonni, aastaga 2017 võrreldes on see vähenenud kolmandiku võrra. Võrreldes aga 2012. aastaga, kui müüdi 0,1 tonni, on jõevähi müük suurenenud.
Peale vikerforelli ja hariliku jõevähi kasvatatakse ning müüakse Eestis teisigi kalaliike: linask, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlased valgeamuur ja teised.
Toidukalamarja turustati 2018. aastal 3,2 tonni ehk ligikaudu 0,6 tonni vähem kui 2017. aastal. 2018. aastal müüdi toidukalamarja veidi enam kui 100 000 euro eest, aasta varem aga 115 000 euro eest.
Kogu kala ja -vähikasvatuse toodangust müüdi 1 protsent välisriikidesse, mis on 4 protsendipunkti vähem kui 2017. aastal. Peamiselt eksporditi angerjat, vähemal määral vikerforelli ja harilikku jõevähki.