/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/08/7291435t1he3d2.jpg)
Tartu Ülikooli poolt TransferWise’i tellimusel läbiviidud uuringust ilmnes, et 37 protsenti vastanud noortest soovib oma tuleviku siduda IT-ga, neist poisid 53 protsenti ja tüdrukud 21 protsenti.
Uuring: 37 protsenti Eesti noortest soovib oma tuleviku siduda IT-ga (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringust ilmnes, et valiku langetamisel mängivad olulist rolli motivatsioon tulevase töö väärtuslikkuse osas ehk hinnatakse hea palgaga tulevast töökohta IT valdkonnas, kus saab ennast arendada ja teostada. Samuti toodi välja külastusi tehnoloogiaettevõtetesse juba põhikoolis, inspireerivaid eeskujusid ning loovaid õpetajaid.
Lisaks selgus ka, et õpilase sügavama tehnoloogiahuvi korral jäävad gümnaasiumis õpetatavad IT-ained liiga pealiskaudseks ja seetõttu õpitakse iseseisvalt või huviringides juurde. Koolide IT õpetajad on enamasti iseõppijad ning nad tunnevad suurt puudust eelkõige gümnaasiumiastme IT õppematerjalidest.
TransferWise’i arendusjuhi Alvar Lumbergi sõnul kinnitas uuring, et tehnoloogiaettevõtted saavad innustada noori IT karjääri valima. «Karjäärivalikutest räägitakse enamasti keskkoolis, kuid see võib olla juba liiga hilja. 7-8. klassi õpilased hindasid eriti kõrgelt ettevõtete külastusi, kus nad on saanud inspiratsiooni ja vahetu ettekujutuse tehnoloogiaettevõtetest. Peame näitama juba põhikooliõpilastele, et IT ei ole vaid programmeerimine või arvutite remont,» rääkis Lumberg.
Uuring käsitles ka IT-d ja laiemalt loodus- ja täppisteaduste (STEM) oskuste õpetamist Eesti koolides, kasutatavaid õppematerjale ning seotust teiste õppeainetega. Tartu Ülikooli uuringujuhi Külli Kori sõnul oli küsitletud koolides üldiselt head võimalused IT õpetamiseks, kuid koolides õpetati ainet erinevates klassides ja erinevas mahus. Näiteks lisaks arvutitele sai neis koolides kasutada ka 3D printereid, virtuaalreaalsuse prille, interaktiivset põranda projektorit, erinevaid robootika vahendeid jmt.
Uuring näitas, et kõige suurem kitsakoht on gümnaasiumiastme IT õpetamise õppematerjalide puudus. Samuti tõid õpetajad välja, et põhikoolis ei motiveerita õpilasi valima gümnaasiumis infotehnoloogia suunda. Selle suuna valivad vaid need, keda huvitas infotehnoloogia juba varem.
Tartu Ülikool viis TransferWise’i tellimusel läbi uuringu Eesti 9. ja 12 klasside noorte seas. Uuringu eesmärk oli luua ülevaade sellest, mida tehakse Eesti koolides, et motiveerida õpilasi IT-d õppima ning läbi teadliku valiku enda tulevikku IT-ga siduma.
Uuringu käigus koguti küsimustikuga andmeid 740 õpilaselt 9. ja 12. klassist ning 27 IT õpetajat, koolijuhilt või haridustehnoloogilt. Lisaks külastati 6 kooli, kus vaadeldi õppekeskkonda ja viidi läbi intervjuud 17 lõpuklassi õpilase ning 8 IT õpetajaga.
Uuringus osalesid koolid, kus IT-haridusele pööratakse enam tähelepanu ning kelle kogemusest ja headest praktikatest saaksid teised koolid eeskuju võtta.